Monday 27 February 2012

OMGOMGOMG - Ma armastan seda maailma ning eriti just selliseid olukordi!

Juhtum, mida ma ei saaks elu sees unustada...
Armastan maailma selle naljakate ja v2ga "akward" situatsioonide eest ning et just need postiiviselt l6ppevad... Samas on lugu v2ga 6petlik!

Alustasin oma reisi Indiast, kuhu olin varakult juba lennujaama kihutanud, et seal enne lendu veel p66nata. Magasin paar tunnikest ja sain oma check-ini tehtud nii armsalt..
Nimelt kaunis neiu, kes mind seal vastu v6ttis oli v2ga r66mus ja kohe kysis, et millist kohta ma soovin lennukis... Minu vastus oli ikka, et n2eks v2lja ka, oleksin v2ga 6nnelik ja tehtud. :)
Mul olid p2eval ostetud v2ga head marjad turu pealt, pakkusin neid tallegi, vaikselt punastas, nii armas... Ja ma siis v6tsin Indiast lahkumise paberi ISE ja siis ta ytles, et kyll ta mulle k6igest r22gib ja annab. Ma ytlesin, et VERY NICE, VERY NICE! "What is nice!" Muahaha! "Everything is nice!"
Ilmselgelt pole ma juba peaaegu 5.5 kuud lennukiga lennanud ja see oli nii 2rev hetk noo...

L2ksin l2bi k6ikide kontrollide ja immigratsiooni mees oli niiv6rd pahas tujus, ise veel valisin, et just tema j2rjekorras passida..

Taisse maandunud, meeletu! :) SOE!
Ilus lennujaam ja maailm on nii kaunis, magasin lennukis m6nugaa...

Keegi midagi meile ei 8elnud, et mida nyyd tegema peaks ja ma siis kysisin mingilt tibilt seal kuskil nurgas, et noh, et kui ma olen viisavaba 15 p2eva, et kas siis l2hen siia "immigration" j2rjekorda??? Tema muudkui, et jah, aga siia jeps! Ma siis seisin seal umbes 20-30min ja lugesin oma raamatut ja hoidsin ikka oma j2rjekorda, pyydes mitte kedagi vahele lasta, sest trygida meeldis nagu paljudele!

J6udis j2rjekord minuni ja l2ksin siis v2ikese majakese juurde ja kiisusilmad peas vaatasin talle otsa, kuid mind saadeti MINEMA! Sina pead tegema viisa! Noh jah, eks ma siis teen, kyll aga m6tlesin, et mida see v2lisministeerium meil valetab, et ytleb kodukal, et 15 p2eva on viisavaba Eesti kodanikule! Aga eks ma teen siis viisa 2ra noo..

K6ndisin kibedal sammul k6igist j2rjekorrast m88da v2ltides neid ylenaeratavaid pilke s6numiga : "Loll, t6mba jah uttu ja tee endale viisa!" :(

Jalutasin "Visa on Arrival" juurde ning m2rkasin, et "Visa Fee 1000B" - mis t2henab, et ma pean maksma 25 eurtsi umbes viisa eest. Noh okei, eks ma siis maksan. Mis aga selgus?
Kel raha pole, olen mina! Muaahha! M6tlesin ma...

Kysisin, et kas see k6ik ikka t6ele vastab ja ma ei uskunud, et see t6esti nii on! Ma olen rahvusvahelisel alal, aga Taisse ma ei p22se, hmmm.. Nad soovitasid mul kohe minna infosse ja kysida sealt abi, nt lennukompaniilt mu pagas kysida, et sealt pangakaart k2tte saada ja siis raha v2lja v6tta!

Seadsingi oma sammud m6nusalt infosse, kus istus kyllaltki kena neiu r66msalt toolil(sukad olid katki ja jalad pepu all toolil) ning kohe valmis mind aitama. Selgitasin siis olukorda, kus mul on raha suures pagasis teisel pool seina ning et mul muid v6imalusi pole raha saamiseks ju, s6ber(CS), kes elab teisel pool linna, number on mul olemas.

Helistas kohe IndiGo lennufirmale(kelle kaudu ma lendasin!) ja neid ta k2tte ei saanud.
Uuris veel mitu korda, et miks ma raha sinna j2tsin ja miks ma ei saa ikka oma s6brale helistada. L6puks paiskasin v2lja, et ta pole nii hea s6ber!

Ja siis ta ytles need kuldsed s6nad:
"There is NOTHING I can DO!
IF you do not have money and you do not your friend number!"
Ma vastu : "I know my friend number, but I will not ask him to come here!"
"Okay, then I cant do anything for you!" vastas mulle.

L2ksin vahepeal v6tsin viisapaberi ning hakkasin ma seda t2itma, tema samal ajal proovis veel k2tte saada kallist lennufirma t88tajat...

"If you dont know, you dont have money, you do not know and have no money... I cant do anything!", lausus ta uuesti!
Ma t2iega naersin omaette, et kuidas selline neiu saab siin yldse t88tada ja kuidas mu "suurep2rane Tai alguse sai - lihtsalt mingi naine mulle ytleb, et kahjuks siia j22tegi v? :D :D

L2ksin vett v6tma ning tagasitulles mulises ta p2ris pikalt minu juuresolekul oma kutiga(vist) ning minust ka r22kis - alati siin v2lismaal ytlevad ju : "Foreigner"! Muahaha! Olen ikka nii staar, et kogu aeg r22gitakse... Ootasin ja kysisin vahepeal, et kas ta saab mind yldse enam aidata, et ma v6in mujalt ka abi otsida ju. Aga jah, ootama ma pidin, tal oli mulle yllatus!!!

OOYEAHHH!!! Yllatus tuligi...
Saabus ammuoodatud IndiGo lennufirma t88taja, kes peaks mind aitama, pm minu pagasi siia poole piiri toimetama.... Tema uuris olukorra yle ning pidin talle oma tagasilennupiletit n2itama, ytlesin vaid, et ma l2hen ju Kambodzasse, pole seda vaja! Ja tagasilend toimub, olgu ta rahul!

Liikusime siis internetipunkti poole(vist), kus pidin talle n2itama oma tagasilennupiletit!
Ta ytles ka, et kui ma viisat ei saa, siis pean minema tagasi Indiasse, esimese lennuga.
Mina j2llegi, et Mism6ttes tagasi Indiasse?
Ta vastas, et egas ma siia j22da saa.
Ma ytlesin, et kui Sa mind ei aita, siis ma otsin inimesed, kes seda teevad - rahaliselt! Ja seda ytlesin p2ris kurjasti, paljude teiste turistide silme ees, peatades meie k6ndimise.
Ta vaikselt vastas, et l2hme ja vaatame asja.
Mul oli vaikselt juba pisar silmas, kuigi olukord oli minu jaoks naljakas ja samas p6nev ning ma olin kindel, et ma saan raha kogutud ja Taisse mind lastakse!!!
Tee peal veel korrutas, et mida Sa j2tad siis raha oma pagasisse ja alati tuleb kaasa v6tta(v2ga 6ige!), aga MIDA SA KORRUTAD SEDA 10x. Saan ise ka sellest juba aru. Ja ytlesin ka talle seda p2ris kr6bedalt, mispeale ta maha rahunes...

Hoopis j6udsime j2rgmisesse lennuinfosse, kus mind uuesti yle kuulati ja abi YRITATI anda! :D
Kogunesid 10kond inimest, sh vaid yks mees antud lennufirmast minu ymber k6ik p6rnitsedes ja kuulates...

Tegi mulle kutt ettepaneku n2idata oma tagasisidepiletit tema UHKES iPhones ja kysisin seepeale mitte yldse ylbelt, et kas see on ikka turvaline. Seepeale sain peapesu, et mida ma siin hyppan, mingu siis internetipunkti v6i j22gu siia(e. lennaku tagasi!). Neiud rahustasid ta maha, aga hyppas seal veel pikemat aegagi oma keeles p6risedes... Muahaha, mu syda lihtsalt naeris... Lihtsalt naersin omaette, n2gu v2ga t6sine, vajan ju abi noo!!

"What is your last words?" ytles seesama gaylik mees mulle, kes samuti t88tas vastavas IndiGo lennufirmas, kellega ma pidin suhtlema.
Ma vastasin, et MIDA? Mis minu viimased s6nad? Kas Sa 2hvardad mind v6i?
Ilmselgelt ta seda tegi! Ma kysisin, et mida ta sellega nyyd 8elda tahab? Vastas, et kui ma 24h jooksul siit kadunud pole, siis tuleb politsei, v6tab mu kinni, viib aresti ja saadab mu esimese lennuga Indiasse tagasi. Ma naersin vaikselt! :D
Samal ajal omaette m6eldes, et 1h p2rast ma siin lennujaamas enam pole. V6i noh 2h maximum!!!!

Ja siis yks neist naistest ytles, et nemad ei saa midagi teha, et mida ma nyyd teen. Ytlesin, et ma hakkan raha koguma inimeste k2est ning siis teen enda viisa 2ra ja maksan inimestele tagasi. Sain vastuseks, et keegi ei anna SULLE raha, keegi ei tunnegi Sind ju! Ma vastasin, et kyll ma saan, tahad veame kihla v? Teda see v2ga ei liigutanud ning ma kysisin, et kas see on k6ik nyyd? Rohkem te mind aidata ei saa? Ei, oli vastus ja mina minekut tegingi, m6ttes vaid strateegiad, kuidas ma raha koguma hakkan ja kellelt ja kuidas ma kysin.

Ainuke mure mu pead valutas oli see, et mulle lubati vastu tulla autoga yhte metroopeatusesse ja lubasin varem helistada, kui maabunud olen. Mida ma aga teinud ei olnud, oli k6ne! Ja mulle ei meeldi, kui inimesed minu p2rast ootavad v6i muretsevad, saan ju alati hakkama...

Teel kiire sammuga "Visa On Arrival" punkti poole! :)

Ja lahendus mu situatsioonile j22b veel ootele...

Thursday 16 February 2012

India kylaelu 36h! Yks k6ige paremaid aegu Indias! :D

Pärast mõnusat kinni-lahti-kinni-lahti 5h suures veokis, mis meenutas juba peaaegu meie Euroopa
teedel liiklevaid luksuslikke masinaid, jõudsime me külla. Küla see tõepoolest oli, sest kui ma oma
klapid avasin - oli täielik koit ning JUBA olid inimesed alustanud oma hommikuste treeningutega
kitsastel teedel, mis minu jaoks tundus nii eluohtlik. Päriselt ka, kükitada täpselt autoteel pole
normaalne, aga mediteerivat hindut ei tohi segada, seega isegi piibutada Indialikult ei tohi ning
tuleb vaikselt mööda kurvitada.

Igatahes parkisime auto ühe suurema tee äärde ära ning nad ütlesid mulle, et kas ma tulen kaasa,
ning olin just oma aju asunud mõttele suunama, kui juba selline tähtis küsimus. Või jätame Su siia
magama oli järgmine küsimus. Ma olin suht väsinud ja mõtlesin, et magan rahulikult seal veokis
segamata voodis, mis küll lühike, kuid mitte paljunõudvale kultuurihuvilisele, nii mulle meeldib
ennast nimetada, sobilik. Aga mul oli suurem vajadus vee järele, sest teadsin, et kui mul siin Indias
vett lähedal pole, siis ma võin isegi paanikasse sattuda, et ära suren vms.

Ja kõndisimegi juba läbi küla nende kodu poole, aga indialikult mulle midagi ei öeldud, et kuhu
minek, siin Indias tuleb ennast täielikult kohalike hoolde usaldada. Maailma sõbralikumad ja
heatahtlikumad inimesed, seega karta pole tarvis. Jäta see Eestis olemise jaoks!

Külla olime jõudnud täpselt enne päikesetõusu ning inimesed keetsid väljas mõnusalt teed, suurtel
mustadel pottidel otse väikse lõkke peal. Aromaatne jalutuskäik oli, pealegi supervägeva kogemuse
algus. Armas oli inimesi tervitada, sest kõik kas lehvitasid või naeratasid mulle, kuigi et ma ülisuper
väsinud olin. Läksime läbi majade ja läbi lehmakasvatajate lauda ning üsna virgastava jalutuskäik
oli varahommiku jaoks. Ja siis me armsas kodus olimegi...

Minu sõbra naine tuli mind kohe tervitama ning ta oli väga armas India naine, selline ilu, mida
peakski varjama. Nagu alati, siis naised kannavad kõvasti ehteid, et kas enda positsiooni näidata
või siis oma seotust kellegagi. Kuid siis tuli välja nende tütar, kes oli küll noor, kuid samas väga
kauni välimusega, selline puhas ja kaunite silmadega. Indias on silmadel tohutu tähendus ja sinna
suunatakse tohutu ilu, ka kõige väiksematel lastel on silmad värvitud, mis tundub pisut veider, aga
nii see ilu naiselt naisele kandub...

Pandi mind kohe magama nende väikse maja esimesse tuppa, niiöelda suur tuba siis ilmselt
nimetatakse, aga arvan, et see oli ka vanemate magamistuba. Armas kodu neil! Mulle meeldis...
Ärkasin ma ülesse ning see oli vist mitte minu isevirgumine, vaid hoopis tellitud äratus, sest käes
oli söögiaeg. Ohh kuidas ma seda isegi unes nägin, kindlasti! Sõime ja rääkisime Eestist ja minu
reisist nagu ikka, mulle aga pandi juurde süüa ja see oli hea, tundsin, et nad tõesti hoolivad Sinust,
sest nagu teada armastus käib kõhu kaudu! Ja ma neid armastama ka hakkasin!!!

Pärast sööki sain natuke leiba luusse lasta, raamatut lugeda ja häid ideid üles kirjutada, kui juba
oligi aeg minna maad avastama, ehk meie rekka teine ametlik juht oli siis antud külas ka väga tegija
tüüp(sh motikajuht), minust pisut vanem kutt, keda paljud tundsid ja teadsid. Mulle lubati seega
ühte vägevat tuuri külas, et “põhiliste vaatamisväärsustega tutvuda”. Noh jah, kui teil mulle midagi
näidata on, siis aga palun ning juba oligi väike kõnemaneez - “Come” ning polnud mul enam
valikut, tuli teele asuda.

Hüppasin ma motika peale, kus minu ja juhi vahele hüppas veel mu sõbra armas väike poja, kes
oli selline seltsiv, vaimukas ja hästi sõbralik ning tohutult tore, igatahes. Ja me kimasimegi oma
kodu juurest minema, alguses oli natuke küsimus, et kas ma ikka mahun sinna peale, aga Indias ju
tavaline, et kolm inimest, tavaliselt mehed, istuvad siis rõõmsalt motikale. Kimasime ja lehvitasin
ma kõigile, sest meie juhike oli sihukeee jututara, et igale möödujale ning Indialikult on neid

inimesi IGAL POOL alati hästi palju, ja pidi kõigile mainima, et mina olen see ja teine ning tulen
sealt kolmandast ja neljandast kohast. Enamasti tulin ma Austraaliast, sest see oli sarnane nimi meie
estoniaga ning kes ikka viitsib kõigile mitu minutit küsimustele vastata, et kus see estonia asub,
ehk siis australia oma kriketitiimi pärast on kõigile hindudele tuttav. See oli parim variant minu
eksponeerijatele.

Käisime jõime väikse tee, nagu ikka Indias, ChaiChaiChai kogu aeg...
Pärast lendasime motikaga juba minu lemmikossa sellel ekskursioonil, nimelt viinamarjaistandusse.
Teadsin, et need siin kasvavad, aga ei osanud arvatagi, et need siin praegu JUBA valmis on, ei
väga mõelnudki nende proovimisele ja enne kui teelt alla farmi keerasime oli mul selline vastik ja
ebameeldiv tunne jälle kaelas, et mida me nüüd teeme, ehk siis väga kontrollifriikidel inimestel on
selline tunne pidevalt, kui keegi teine tahab juhtida. Aga ma ei lasknud enda tundeil väljenduda,
kui ma sain sõnumi, et me peatume siin ja täpselt 10m pärast on viinamarjad mind ootamas. Vähe
mul ei olnud siis õnnejoovastust ning asusin siis kohe tööle, muudkui sõin ja sõin. Tegin veel paar
fotojäädvustust ka ning nad juba viitasid, et on aeg minema hakata. Ma mõtlesin, et väldin seda
kutset ning jalutasin vaikselt, lausa hiilisin, edasi sissepoole. Ja juba nägin neid lahkumas ja teadsin,
et päris kauaks siia jääda ei saagi ning siis jalutasin sammsamm; ampsamps haaval tagasi motika
poole, kogu aeg silm viinamarjadel ja käsi käimas, nagu oleks kaua söömata olnud. No igapäev
päris värskeid ning MÜRKIDETA viinamarju ei saa just.

Seal käidud, läksime edasi tubakakioskipoe juurde, kus noorhärra endale mingit kahtlast tubakat
võttis, mina lubasin, et seda ei proovi, aga minu lubadused iseendale kuidagi vajuvad kokku ning
hiljem Mumbais ma seda vist(sest ise ju ei tellinud!) tegin. Ja poe ees ka, kogu küla kuidagi vajus
mulle peale, ehk nad tahtsid kohe minu kõrval olla ja suhelda, aga õnneks-kahjuks nad inglise keelt
ei osanud ning kogu aeg kõlas nali(vähemalt mulle tundus naljakas), et :”Only English”. Ehk nagu
muud ma ei oskakski rääkida, vaid inglise keel, kuid neil põhiidee selles, et kas ma äkki olen üks
neist vägevatest valgetest, kes nende kohalikke või hindi keelt oskab. No ma olen käinud vähemalt
6 erinevas osariigis, kus olen kokku puutunud umbes 9 kohaliku keele ning lisaks veel hindi. Millist
ma siis õppima peaksin, kui riigikeelt ka igaüks ei räägi?

Nägin vahepeal ka väga põnevat telliskivimaardlat, kus siis toodetakse meile tuttavaid telliskive.
Väga põnev naturaalne viis nende valmistamiseks, tõesti. Alguses teevad savist vormi valmis ja siis
panevad vaikselt kuuma tule juurde, et ära tahkuksid...

Natuke tiirutasime veel ringi ja oligi ekskursioon läbi ning jõudsime koju, mõtlesin nüüd vaid
söögile, et saaks süüa, aga see tunne läks mööda, et kõht tühi on, sest suhtlesin ma lastega,
kellega oli kokkuvõttes niivõrd lõbus ja ma väga hakkasin neid armastama. Nad olid siirad ning
heatahtlikud ja väga armsalt aitasid mind alati, kui ma tahtsin. Me mängisime koos arvutit ligi
3h, ma erinevaid arvuti kaardimänge, sest arvuti alles 3.a. vanune ning ühte ralli demot samuti.
Õpetasin neile, kuidas nooltega ralliautot juhtida ning joonistasin neile paintis ühe armsa pildi, kus
mingi maja, päike, kuu ja minu perekonnaliikmete nimed kirjas. Neile väga meeldis minuga koos
olla ja mina tundsin sama kui isegi mitte rohkem. Aeg muudkui läks ja ma vahepeal lugesin jälle,
kirjutasin ja tukkusin, õhtu tuli väga kiiresti kätte...

Läksime siis motikamehega kuskile, millest mul polnud aimugi, ehk jälle kutsuti mind ja tuli minna.
Nimelt olime ühe valimisjaama kõrval ja suhtlesime erinevate inimestega, tore oli osade kohalikega
juttu teha, kuigi väsitav, sest kõigile pead sama asju kogu aeg korrutama, alustama muidugi oma
päritolumaaga ja õigesti vastates pidin ka selle kohta täpsemalt aru andma, et ikka Põhja-Euroopas
ning mitu korda rõhutama, et ikka Estonia, mitte Australia või mingi muu sarnase nimega riik,
Soome lähedal jnejnejne...

AGA siis tuli mingi lahe kutt oma sõpradega ja ma istusin maas ning ta karjus mulle, et ma püsti
tõuseks. Ma mõtlesin, et väldin seda, las mõtleb veel enne kui niimoodi suhtub minusse ega
vastanud nende teistele küsimustele ka. Mitmeid kordi mulle ütlesid, et tõuse püsti, vastasin
ma lõpuks, et ISTU MAHA! Ja siis nad seda pärast suurt naerupahvakat tegid ka

Ja kui ma juba hakkasin näljast ära keerama, siis ma ütlesin oma motikamehele, et on aeg minna
poodi ja mingit snäkki osta. Ilmselgelt soovisin ma midagi suuremat, kui ei pakutud ning mind juba
nii hästi vastu võetud, et ei hakka nõudma ka, saan ise ka hakkama, igal pool saanud ju.

Kuid kui ma süüa väga tahtsin, siis tuligi minu sõber oma naisega kuskilt sõprade juurest koju
ning just kui olin motika selga hüppamas, ta meie ette oma auto ka parkis. Rääkisime siis natuke
veel kodus juttu ning ta jällegi võttis mu enda teadmata kuskile kaasa. Ma juba tõesti harjunud
sellega, eks ma pean siis minema, kui kutsutakse, ju peab siis nii juhtuma. Tegelikult ma soovisingi
ju, et ma ise ei peaks kõike mõtlema, vaid keegi teeks mul selle töö ära ja minu tööks oleks vaid
nautimine, ma ju sisimas vaikselt lootsin, nüüd siis tehtud sellega saingi.

Kogu aeg käisid külas ringi suured dziibid vägevate valjuhäälditega, et ühe või teise partei
propagandat teha ning inimesi valima kutsuda, loomulikult nende poolt hääletama. Ehk neil juba
valimised õhtul algasid ning ikka võis igast reklaami kõva häälega pasundada, neil ilmselgelt ei
muretseta liiga palju, kas K-kohukesed on tänavatel või kelle pilt valimisplatvormi juures asuva
posti küljes on. Neil siin inimesed mõtlevad ning teavad juba kelle poolt hääletada ega põe oma
valimismõjutuste pärast liialt.

Järgmise päeva hommikut alustasime vägeva pildistamistuuriga, kus läksime küla peale jalutama
ja mis mu silm kohe haaras “huvitavana”, selle ma fookusesse ka võtsin. Küll aga soovisid noored
seltsilised ka palju nõuandeid anda ning tuligi välja väga naljakas kooslus, kus me koos pildistamist
tegime.

Lihtsalt astusime sisse ja ma näitasin, et kas võin pilti teha - loomulikult sain noogutusena vastuse.
Nii vahva oli neist armsatest koolijütsidest pilti teha, nad olid natuke shokeeritud, kuid teisalt väga
õnnelikud, et neist huvi tunnen. Näitasin neile ka oma kaamerast pilti ja nad kohe väga äksi täis
läksid, ise veel alles algkoolis, aga nii julgeks kohe. Tore! Liikusin siis koolimajas klassist klassi ja
sain poistekooliosas mitmeid vahvaid grupipilte tehtud. Usun, et minust saaks väga hea fotograaf,
keda kõik kuulaksid ja kui ma ise ka peale läheksin, siis oleks firmal suur tuluallikas, minuga
pilti ostetaks kohe suurtes kogustes. Aga pole ma ju raha peal väljas, seega olin nõus ka tasuta
poseerima, koos õpetajatega muidugi ning mina veel pealekauba toolil istudes. Nagu oleks mõni
suur koostööpartner või minister kohale jõudnud...

Tervele kahele koolile tiir peale teha täitsa ära mind väsitas, kuid noored teelised hoidsid mu
naeratus kogu aeg üleval, ise täiega ringi hüpates ja särades. Olid nad ikkagi ju “minu” sõbrad ja
valge inimese sõber olla on au asi.

Läksime tagasi oma armsasse majakesse ning võtsime ette lõunasöögi, kus ma noortega mõnusalt
parimaid toidupalasid sisse ajasime, ikka näppudega ja rätsepistes(mis mu põlvedel parim variant
pole!) ja ma nautisin igat hetke. Olid ju kodused toidud minu India menüüst veel puudu olnud ja
nüüd sai ka see täidetud.

Mängisime veel natuke, rääkisime ja tundsime ennast hästi, nende noortega oli mul kohe tõsiselt
hea koosolemine...

Ja käisin ma nüüd välja, et ma kihutan edasi hääletama, oleks ju aeg lahkuda, enne kui päris
siiajäämise tahtmine peale tuleb. Seepeale helistati kiiruga isale, et ta mind ära ei lubaks ning
saaksin olla noortega veel natuke kauem koos, aga minu kindel soov hääletada oli lõplik. Viis mind
noorem rekajuht järgmisse suuremas linna ära ning lahkumine oli tõeliselt kurb... Sõitsime mööda
kõikidest neist armsaks saanud kohtadest, mööda viinamarjaistandustest ning telliskivimaardlatest.

Ja viimased lahkumissõnad tulid ka niivõrd raskelt, poja oli ju meie vahel motikaseljas olnud ning
rekajuht juba nii sõbraks saanud. Aga teadsin, et oli õige aeg edasiliikumiseks...

AGA, kohtusin oma s6braga ning tema teiste s6pradega kylast hiljem j2rgmises linnas ning seal oli kyll mega kurb kohtumine, sest need lapsed t2iega olid kurvad, et minuga enam olla ei saanud ning mina kurb, et nendega enam polnud. Samas ytlesin ma endale, et ma t6esti l2hen neile kylla sinna mingi aeg, kui aeg 6ige on!

Saturday 11 February 2012

Mumbai - linn, mida kõik armastavad! Ja mina väga...

No mu häälega trip lõppes vapustavalt vahvate ja armsate inimeste 25.korruse korteris. Ma olen niivõrd tänulik selle võimaluse eest, et mind just sinna super inimeste keskele saadeti.

Tulin siis oma taksost välja ning ma olin õnnelik, õnnelik, sest see oli lukskorterite ja rikaste rajoon. Ma teadsin juba sisimas vaikselt ette, et saab tulema vägaaa meeldiv vastuvõtt, sest minu sõber, kelle poega ma nüüd seal all korrusel ootasin, oli väga huvitatud minust ja minu tegemistest, meie kultuurist ja eluolust. Järelikult võisin ka pärast rasket ja kurnavat hääletamisreisi vääriliselt luksuses elada. Jeah, oli mu maja ette sõitmisel idee. Olin õnnelik...

Ja juba nad tulidki, mu sõbra poeg koos ühe armsa neiuga. Mõlemad väga hästi riides, väga positiivsed ja rõõmsad ning kohe lahkelt mind vastu võetigi. Mulle tegi neiu superhead India teed ning kuna ma olin ühele couchsurfingu inimesega lubanud kokku saada, siis mul oli natuke ebameeldiv olukord. Nimelt just olin tulnud neile nagu külla ja siis ise kihutasin minema, minema kellegiga kohtuma, kellest mul polnud aimugi, kes võis olla täielik segane ning ebameeldiv. Aga kuna ma olin lubanud varem temaga kohtuda, teadmata minu uutest võõrustajatest, teadmata minu kellaajast ja muudest detailidest, mis antud olukorras tähtsat rolli mängisid. Ehk, ma olin 25ndal korrusel, superkauni vaatega kogu Mumbai Thane eeslinnale ning mul olid kõrval noored, kes suhtlesid minuga väga heas inglise keeles, olid väga avatud juba esimesest silmapilgust ning loomulikult neiuga tekkis meil klapp(vähemalt minul temaga) juba sekundist, kui ma teda nägin. Ta polnud mingi modell, kuid ta oli ilus India neiu, kes ei kartnud ennast kohalike riiete alla mässida ning oma ilu vaid oma abikaasaga jagada. Ilu peaks ju maailmaga jagama ning muutma meie vahest koleda maailma armastusega ilusaks tehtud paigaks.

Mulle näidati mu ERALDI tuba kätte, mis Indias vaid rikaste inimeste kodudes võimalik on ning paluti või suunati “fresh yourself up” vannituppa. Ma kasutasin koha võimalust nagu alati Indias, dussi all käia ning tunne oli meeletu, vaade kaugustesse, tuul on soe ning paitab mu veel veidi märga nägu. Tunne oli jumalik

Seepeale saabus piikspiiks ja ma olin juba mitmendat korda jälle sõnumi saanud oma baari mineku osas kohaliku Mumbailasega. Mõtlesin, et ohh kui lahe, lähme ostame natuke süüa, võtame mõned õlled ja saan kohaliku Mumbai Bollywoodi filmitööstuses töötava filmitegijaga juttu teha ning vastava maailmaga pisut tuttavaks saada.... See oli minu väike salaidee just antud inimesega kohtumiseks... Seepärast ka nii suur vajadus lahkuda sealt juba mõne minutiga koduseks saanud korterist.

Pärast esimest jutuajamist suures toas, olin ma tõesti õnnelik, et juba homseks ühe põneva ettevõtmise kokku leppisime ning nad olid ka suures vaimustuses minule linna tuuri tegema. Nendega tekkis kohe selline väga mugav side ning juba saime mõne põneva teema üle arutatud esimese poole tunniga. Hämmastav, sest üldjuhul on suhtlus väga minu-keskne, mitte et mulle meeldiks rääkida niipalju endast, vaid pigem kõikidele kohalikele meeldib minust kuulda...

Ja jälle saabus uus sms: KUS SA OLED, MILLAL TULED, LOODAN ET TULED, MUL PLAAN B PUUDUB. ohh jah.. Ma juba natuke lootsin... Sest need kaks noort tundusid niivõrd lahedad olevat, et täitsa oleks temaga järgmisel õhtul v päeval välja läinud.

Siis tuli veel minu sõber, kõrgekohalisest riigiametnikust isa, koju ning saime temagagi natuke põgusalt suhelda ning kui ta kuulis, et ma täna lähen välja ega jäägi koju, oli ta pisut kurb, mida ta eriti välja näidanud, pigem soovitas mulle bussi, mis mind viiks kohtumispaika. Ja vabandasin seal korduvalt ning neiu absoluutselt kõik mu vabandused kohe maha niiöelda nullis. Ehk ta oli nii armas ja soovis, et ma antud olukorras ennast halvasti ei tunneks ja seda tegi ta väga siiralt, mis mulle siiani naeratuse näole toob. Ta meeldis mulle ainaainaaina enam, ta oli väga hea tüdruk.

Olingi ma juba bussil, kuhu mind noored oma autoga ära pidid tooma, sest Indias pole miski lähedal, kõik on suurtes kaugustes, samuti ka koht, kus ma pidin oma filmitöösturiga kohtuma. Ma olin elevil, sest kui ma kirja saatsin, et ma Mumbaisse tulen ja soovisin tema juures ööbida, siis ma lugesin tema kohta kirjutatud tagasisidet, mis oli väga meeldiv ning ta tundus üldse põnev inimene olevat.

Bussiga sõita mulle alati meeldib ning ka seekord oli mõnus sellega reisida, sain oma väga mõnusat muusikat kuulata ning mõtiskleda ja elevus oli järjekordselt väga kõrgel. Aeg läks kiiresti ning bussid nagu Indiale kohaselt on tohutult kiired, tuiskavad kõikidest teistest kiirete pööretega mööda, jõudsin ma kohale. Väheke ootamist kohalikus bussijaamas ning ta jõudiski juba kohale.

Esimene pilk peale pandud - ta oli imelühike. Nagu mingi 1.60 või midagi sellist ja mul oli tema kõrval natuke kahtlane olla, päriselt nagu, kuna ta oli 30ndates mees, mitte laps, siis antud asi tundus kohe naljakas. Muahahah... Ma naersin südamega vaikselt.... Ja kuna mul oli burgerist ja friikatest ning väikestest snäkkidest siiski kõht tühi, olen ju nii pikk latt, et pean palju sööma. haha.. Siis me võtsime ette väikese restorani külastuse, kus lasin temal kohe tellida midagi, valida, sest mina ju ei tea, mis on hea, või vähemalt uutes linnades ja restoranides küll mitte. Samas oli sisimas ju pisike tunne ka, et raha vähe ning kuna neile meeldib kõik välja teha, et las valib ja siis pärast ka maksab. Mida aga ei juhtunud. Kuigi söögivalik oli vägaaa hea ning ma sõin enamus söögist, pidin ka vastavad kulutused kandma. Jutukäigus sain ka teada, et ta pole siiski mingi tähtis tegelane filmitööstuses ja ta on selline vabakutseline, et läheb sinna, kus võimalus ja siis ma mõtlesin, et ohh jah, rikkaid püüda mul siiski ei õnnestugi. :(

Ehk ma tundsin siin vesteldes, et ma pidin olema see aktiivne pool, kes küsimusi esitab ning esimestel minutitel ma polnud harjunud, kui pärast 5 kuud reisimist iga päev kümnetele ja sadadele küsimustele, sh väga isiklikele, vastama pead. Nüüd oli minu kord saabunud, kord alustada teemasid ning näidata huvi vastasistuja vastu.

Pärast kui arve ta tellis, siis ta nagu ei kavatsenudki seda arvet maksta, polnud see midagi suurt niikuinii. Mõtlesin, et mina olin see, kes soovis temaga kohtuda, aga samas tema soovis minuga vist nagu rohkem kohtuda, ei teagi nüüd kohe. Mul polnud arve peal raha ning viimane raha oli väga limiteeritud, oli mul ju 2500RSi, ehk ca 33eurot 8 päeva peale, kõik söögid-joogid ja vahel ka muud kulutused teha. Seega ma maksin arve hea meelega ära, kuid kui tema seepeale tahtis oma osa maksta, siis ütlesin ma kavalalt, et las see jääda(tema osa siis) ning ostku mulle parem üke õlle baaris. Tavaliselt pole ma kunagi niivõrd raha maias, aga oma viimast söögiraha nüüd päris õlle peale ka ei kulutaks või mis ning tema idee oli baari minna, seega tundsin ennast küllalt mugavalt.

Läksimegi rongiga kuskile ja seepeale võtsime rongijaamast kolmerattalise motika ning kihutasime läbi pooltühja Mumbai eeslinna baari poole. Kuna kõik peod suletakse kella 1.30st Mumbais, siis suundusime kohe klubisse, kell oli juba 23. Tuli välja, et see klubi, polegi päris klubi, vaid üks rändav pidu Mumbai gay meestele. Ehk minu host oli ka homo ning kuna mul on Eestis ka mitmeid gay sõpru ning mulle tunduvad nad avatumad ja huvitavad inimesed, siis polnud mul temaga kohtumise vastu midagi. Samas kui me klubisse läksime, siis ma tundsin ennast veidike ebameeldivat, Eestis olen harjunud, et mind küll vaadakse, aga see pilk pole selline tülgastav nagu siin tunda sain mõnel korral. Teatavasti, mulle meeldib pigem tähelepanu ja seega mind pilgud ei häiri, kuid seal see polnud päris nii. Ning kuna Indias naised on vähem aktiivsed sotsiaalselt, siis klubis ühtegi naist ei kohanudki, vaid kaks väga sõbralikku transvestiiti. Tegigi minu sõber mulle õlled välja ning jõime ning vestlesime veidike, varsti võtsin juba osad tantsuliigutused sisse, kuid kordagi ei tekkinud sellist tunnet, nagu Eestis klubis tantsides, et lihtsalt elan ennast välja. Tundsin ennast ebameeldivalt, mitte selle seltskonna poolt, kes pärast esimest pilku polnud üldse indialikult pealesuruvad ega agressiivsed, vaid just selle muusika pärast. Dj oli täielik amatöör, vahetas laule poole laulu pealt, ei suutnud jälgida tantsijaid, et mis neile sobib ja mis stiil peale läheb ning aina koperdas ja koperdas. Samas minu soovilugu : “I gotta feeling”, mängiti ette, kuid väga halva remixiga ja mingit vägevat õhtut siin ei tekkinudki. Kolm väikest õllet läksid kohe natuke tühja, sest kui ma joon alkoholi, siis pean ma ka tantsima või midagi muud põnevat tegema. Niisama raha raisata Suhtlesime kahe vahva välismaalasega ka, neid valgeid oli siin vähe, ning päris vaimukad teised veel. Minu majutaja üritas minuga pea lõpu poole veel kontaktis tantsida, aga EI oli minu vastus selge. Mõtlesin, et uurin temalt ehk tuleb mõni järelpidu, kuid ei suutnud ta midagi organiseerida ning koju me siis pikalt tuktukiga sõitsimegi, tema pidevalt oma telefonis teistega jutustades neti teel. Sain aru kohe, et tal oli mingi lootus minu osas, kuid ei tema ega keegi teine mees mind kohe ei tõmba, mis ei tähenda, et ma nendega väga vabalt ja ülisõbralikult suhelda ei võiks.

Kodus jõin mina kohe vett ning pakuti ka Carlsbergi õlut, mis India õlle kõrval kvaliteetkraam tundub, seega veega vaheldumisi libistasin ka õlut. Vahepeal olime kuskilt poole tee pealt võtnud oma masina peale ka tema sõbra, kellega veel öösel enne und vestlesime kolmekesi ja natuke isegi lõbus oli.

Öö oli saabumas ning magamisaeg kätte jõudmas, meil oli ühine kaheinimese voodi jagada ning õnneks kandsid minu vihjed mitte mingisugusest “kontaktist” vilja ning ma tundsin ennast magades nagu omas voodis, üksinda ja sain parimat und nautida, nagu oleksin oma parimate sõprade kõrval.

Mõtlesin, et tegelikult ta ikka väga toetas mind, ostis kõik transpordipiletid, kui koos sõitsime, ostis mulle pileti klubisse, 3 õlut ja pakkus oma kodu väga lahkelt koos BF-ga. Ja tagasi mõeldes, ma ju reaalselt olin ise see, kes sööma soovis minna, tema olevat ju varem kodus krõbistanud... Ehk õppetund mulle, et ma liiga vara ei teeks suuri järeldusi, no oli see lihtsalt ...

Samas minu ettekujutus kõigest oli natuke teistsugune, ma lootsin midagi palju rohkemat, temalt lootsin midagi palju enamat. Et ta oleks minuga avatum, meelas olemise asemel aktiivne suhtleja. Aga ma ei kahetse õhtut ning samas ma ju nautisin seda ka, muusika-õlled-chill...

Hommikul pidin ju kohtuma oma sõpradega, nemadki magasid kaua, sest pärast kella 9st sõnumit nad alles kell 11 mulle vastasid. Ja pärast pisikest mitte niihead teed ja hommikusööki ajalehtede keskel, kütsin ma jälle bussidega tagasi antud kaugest Mumbai eeslinnast oma kodudesse eeslinna. Pärast minuteid ja minuteid seiklusi ja arusaamatusi bussist väljumise koha osas ning kuhu ma täpselt siis minema pean ja millise tuktukiga, olin ma õnnelikult kodu poole liikumas.

Jõudsimegi me üles korrusele ning ees ootas mõnus lõunsöök, mis mulle juba hommikuse sõnumiga teele pandi, ilmselgelt olin ma õnnelik ja ootusärevuses jällegi. Ehk Indias on mul pidevalt erinevad avastushetke ootusärevad tunded ning ma olen õnnelik, sest sel maal on mulle niipalju pakkuda.

Pärast sööki, kus ma ikka isale rääkisin Eestist ning .., läksin ma arvutisse. Mõtlesin, et kirjutan emmele veel viimased mõtted, et mis kaasa võtta, mida mitte, mis veel enne mulle kaasa osta jms, aga põhirõhk läks hoopis muudele asjadele seal kuti toas. Nimelt neiu oli kuti Padis, kutt oli läpakas ja mina suures arvutis, ehk kõik olid omas mullis, kuid meil käis pidevalt suhtlus. Me rääkisime Bollywoodist, superlauludest ja kõigest muust seal, vahest ma 10 min järjest neid kuulates, siis jälle natuke arvutis mõned asjad ära teha. Õpetasin ja abistasin veel kutil couchsurfingu profiili teha, sest see on lihtsalt parim võimalus reisida, leida endale kohalikke vägevaid sõpru ning kultuuri kõige paremini kogeda.

Ja mis minu lemmiktegevus kogu asja juures oli, oli see, et me kuulasime muusikat. Mina lasin neile “Hippo songi”, “Bob Marley”, “Chai.Chillum.Chapati” laule ning nemad mulle minu arvutist Bollywoodi parimaid palasid(need on lihtsalt võrratud, palju mõnusamad kui Ameerika poplood), rääkisime Mumbai ja selle ümbruse vaatamisväärsustest ja tundsime ennast hästi seal toas, nii mugav ja supermegalux vaatega...

Ma mõtlesin ja lihtsalt olin netis, oli pühapäev ning paljud olid just ennast Facebookis sisse seadnud, sain nii mõnegi vana sõbraga pikemalt vestelda...
Ja me pidime välja minema kell 5 esialgse plaani järgi, siis ma käisin välja, et Marine Drive´l päikeseloojangut vaadata ning esitasin oma esimese nõudmise, nad hakkasid kohe mõtlema ja arutama, et kui minu külalise soov selline on, et eks me siis nii ka teeme. Sedasi aga ei läinud, sest meil läks seal väga põnevalt toas, kui nad mulle kogu seda Mumbai kultuuri tutvustasid.

Ja siis järsku hakkas meil kiire ning isaga jõime veel ühe mõnusa chai ja olimegi juba väljas, haarasime autorikshaw ja panime ajama. Tee peal oli mul aga kvaliteetaeg, sest rääkisime kunstist, lugemisest, raamatutest ning kõigest väga intellektuaalsetest teemadest, mis mind paeluvad ning neiu läks kohe niivõrd elevile minuga vesteldes, mis mulle samuti tohutult meeldib. Ta kohe kiirgas meeletult mõnusat energiat endast välja, ma armastan seda, kui inimesed kiirgavad soojust, armastust ja positiivsust ning loomulikult ka tarkust. Suurepärane!

Rongis oli meil põhiteemadeks Mumbai kahest tragöödiast, mis linna vapustasid. Üks neist sarnane 9/11 teemale, kus neile tulid linna 20 terroristi, kes linna mitmeks päevaks laastasid. Põhisündmus kestis kolm päeva, kui pahad kutid hoidsid rikkaid häid inimesi Taj Hotellis kinni(pantvangis), arvatavasti India kõige kalleim hotell, just vanem osa, mis ehitati Briti impeeriumi ajal. Seda lugu rääkisid nad mulle ka meie linnatuuril, kus nad näitasid mulle täpselt, millises aknas inimesed palvekirju saatsid või ära uppusid. Reaalselt nüüd on mul see pikaks ajaks silme ees, midagi päripäris jubedat!

Ehk ma tundsin ennast nagu juba kodus, nad olid nii mõnusad vabad inimesed ja hoidsid mind ning harisid mind igas võtmes. :D Ma olen isegi üliõnnelik, et saan nendega taaskohtuda peatselt Mumbais, lihtsalt ülivägev...

Õhtuks jõudsime linna, nimelt sõitsime kaugelt eeslinnast ”õigesse Mumbaisse”, kus alustasime väikese jalutuskäiguga selles kaunis linnas, mis lihtsalt säras sel pühapäeva õhtul oma rahulikkusega, mõnus. Tundsin ennast imehästi seal jalutades, nägime kauneid briti stiilis maju-hooneid ning rääkisime kõigest huvitavast. Vahepeal oli neiu koju koeri välja viima läinud ja lubas meiega hiljem ühineda!!!

Käisime läbi suure kohalike moslemite pidustuse, mis oli ülipõnev jälgida. Sõber tegi mulle veel kaks suurepärast magustoitu välja ning ma olin nagu taevalikes mõnudes... TAHAN VEEL oli mu tollane mõte, nimelt see nendepärane puding, megaaa heaaaaaaaaaaaaaaaaaa.........

Pidustustel tegime veel noortest pilti ja jalutasime läbi erinevate tänavate täis muusikat nautlevaid inimesi ja lavasid esinejatega...

Jõudsime siis taksoga sõites järgmisele festivalile, ART festival, kus siis erinevad organisatsioonid tutvustasid oma kaupa ning müüsid neid, MEGA KALLI HINNA EEST. Ehk sain kohe aru, et see rikastele mõeldud ja neid rikkaid seal ka oli, tunnetasin, et nad pole nii ülbikud, kui Euroopas mõnel pool need rikkurid, äratõusnud või kuidas neid nimetame. Seal olid sellised armsad ja lahked suure rahakotiga inimesed ka. Käisime seal nagu messil ringi ning jäime jälgima vägevat tsirkuseetendust, kus üks noormees ronis köie otsas nii, et tal oli mega suur see ussikauss peas ning ta istus köie peale maha, lõpp lahe eksole, kõik täiega ahhetasid ja ohhetasid!!!

Saime hiljem oma neiuga kokku, nimelt ta siis ülikooli kaaslane mu sõbrale ning nad väga head sõbrad, parimad. Tegime igast nalja, vaatasime fotonäitust ja puhusime õhupalle täis, nautisime üksteise head seltskonda, olime õnnelikud noored...

Seejärel läksime Mumbai “kuulsatesse” kohtadesse nagu Leopoldi bar, mida kindlasti paljud teavad, kes midagigi teavad ning Taj hotell, India Gate ja Marine Drive. Minu kindel lemmik on Marine Drive, lihtsalt vapustavalt mõnusalt sobib sinna linna, meeletult kaunis, rahulik(oli vaid sel hetkel!) ja hea koht mõtlemiseks. Lained loksuvad Sulle vastu kive ning värske õhk paitab nägu, soe loomulikult, muahaha Eesti ilm, hehe! Tegelt lund igatsen küll pisut ja see õhk on nii värske... Okei, aitab...

Vahepeal käisime ka söömas - Liibanoni-Iraani restoranis, kus oli imehea toit, lihtsalt super hea, loomulikult humus koos pitaga ning veel üks hea roog, kus juust, spinatch ja mushrooms segamini, juustu vorm niiöelda. Mega hea koos suurepärase riisiga... Nii nämmi lihtsalt! Mõni asi siin lihtsalt igatseb tagasi...

Ja pärast Marine Drive´i me mõnusalt kodu poole liikusimegi ning kell 2 olime kodus, nii hea oli magama minna... Aga natuke imelik, sest Indias tavaliselt ikka varem magama... Siin kuidagi elu püsib päikesepaiste rütmis!

Armastan seda linna, kuidagi väga hea energiaga on, arvatavasti sest siin niivõrd palju inimesi koos elavad ning hindud on väga head inimesed ega taha halba. Nad teavad, et mis teistele teed, see Sulle tagasi tuleb!

Järgmisel päeval algas hommik väikeste hommikuhelvestega koos hea piimaga. Ja õnneks mul kõht täitsa harjunud, et piim mõjus väga hästi nagu jogurt ja kõik muugi... Natuke chillisime ja sõimegi juba lõunat, enne minekut - kolmekesi. Päris mõnus oli, jällegi, ainult, et ma olen selle kultuuri ja toiduga päris harjunud ning nende väga hot-chilly maitse mind enam ei tapa ja ma armastan seda, kogu India kööki selle eri maitsete pärast. Lihtsalt suurepärane!!!

Lõunal läksime jällegi välja koos kolmekesti ning kimasime kinno. Ohh jahh. See kino oli vapustav noo, me vaatasime India kuulsamate filmitegijate ja näitlejatega Bollywoodi kõige tasuvamat filmi, esimese kolme päevaga tegi mingid hull rekordid ära, miljoneid teenis, ehk põhimõtteliselt teenis tagasi raha, mille peale kulutati, AINULT 3 PÄEVAGAAAA.. Ulme! Aga Indias on kõik selline, ühest otsast teise... Film ise oli väga kaasahaarav, mulle väga meeldis ning oli ka paus, et natuke aru saada kõigest - kõik ju hindu keeles. Selgitati mulle siis. Sai WC-s käia ning uued snäkid osta, mille jaoks mul väga raha aga polnud. Sõin aga megahead juustupopkorni, jällegi väga maitsev.

Selles filmis oli ka suurepärased India tantsukohad koos megamõnusate lauludega...

Õhtul käisime veel ühes pubis ning pärast seda varem koju, sest õhtusöök Isaga ootas meid ees, väga põnev jällegi ja et nüüd juba kindel, et tema poeg tuleb Eestisse ja Euroopasse. Väga vinge, eksole! :D Kõiki ma ikka kutsun ka, sest nii head inimesed alati minu juurde oodatud. Headust peab jagama..

Ohh tahaks kõike teile siia kirja panna, aga rääkida on lihtsam, seega kui ma tagasi, siis kõigest, mis huvitab kindlasti räägin lähemalt. :D :D :D

Ja juba sellel öösel mu emme tuligi, mis tunne see oli, seda ei anna kirjeldada. Ma teadsin, et sellest midagi kerget ei tule, sest mina olen wannabe hippylik ja ei vaja niipalju mugavust ning võin väljas magada ja India kohalikke toite süüa ning lihtsalt elu nautida ja kõige üle õnnelik olla, aga mu emmel ikka teine taust ju! AGA, midagi kirjeldamatut oli näha teda lennujaamast väljumas, jooksin kohe teda kallistama... Vapustav!

Wednesday 16 November 2011

Kaalukausil on terve Sinu elu? Kas Sa j22d ellu?

Pyhendatud k6igile hirmukarvatele inimestele!

Mina kartsin v2ga palju ja seep2rast paluksin vaadata filmi enne minu postitust: "Into Thin Air":)

Ma armastan neid m2gesid, aga see armastus v6ib Sind ka hukka viia!
Usun, et see oli minu ELU k6ige karmimad kaks n2dalat, k6ige julmem ettev6tmine ning k6ige jahvatamate kogemustega reis! :)

Lihtsalt midagi, mida ei anna unustada... Iial!

Nii, aga siis meie kaunist matkamisest maailma k6rgemaite Himaalaja m2gede vahel!

MA m6tlesin, et ma vahepeal suren 2ra...
Aga k6igest juba omal ajal... HEHE! :)

Esimene p2ev Algus OLI HEA!
Oli v2ga lame matkamine ning me vahepeal ainult t6usime ylesse ja siis j2lle samale k6rgusele tagasi, kus hommikul alustasime, 840m!
6htu veetsime suhteliselt kallis oomajas, kus s6ime nagu juba traditsiooniks saanud Dalbahhti, ehk mis t2hendab Dal(nagu kaste) ja siis riis ning kartul mingis omap2rases kuivas kastmes ja veel picles - ehk m6ned omap2rased juurviljad...
J6ime head Masala teed ning uneaeg k2es oligi! :)
Vaatasime natuke minu LonelyPlanetit ning uurisime, et mis meile reisijuht j2rgmiseks sihtkohaks soovitab!

Teine p2ev - Hakkab pihta, uued s6brad ning
Hiinlased tulevad!!
Juba hommikul algas korralik k6nd pihta, hommikuks s6ime aga minu kaasaostetud DIGESTIVE kypsiseid, mis v2ga v2he maksid ning oli hea hommikuks tee k6rvale syya(ning oli odav ka, ei pidanud hommikusoogiks palju maksma, ainult tee ju)!
Alustasime p2eva rahulikult mooda kaunist j6ge metsa vahelisel teel, kust hakkasime yles k6ndima ja see oli juba p2ris raske, vahepeal tuli pause teha ning hingata ja vett juua. Kui pead treppidest yles k6ndima ja umbes 40-50m koos oma suure VARUSTUSEGA 1200m k6rgusel, ei ole absoluutselt kerge ettev6tmine. Hingelasin igatahes korralikult, nagu ka higistasin...

J6udsime armsasse kylakesse, kus n2gime paljusid turiste pikemat pausi tegemas, tegime meiegi oma l6una siin ja Dal j2llegi meile hambusse l2ks, sest kauplesin selle korralikult alla, meie k6rval istus ka kuri kutsu!!! See v2ike kyla oli niiv6rd armas oma nagu kiviajast p2rit t2navate ja pisikeste majadega. Siin oli vist see, kui yks kana lendas must yle nii, et puudutas oma jalgadega minu kauneid kiharaid...

Olime kahevahel, kas k6ndida peaaegu h2maras(juba) k6rgetel m2gedel edasi suuremasse asulasse v6i siis j22da antud asulasse. Nimelt ei n2inud me eriti inimesi seal ning tundus, et me j6uaksime natuke veel edasi minna! :) Seda me ka tegime! Kalju serval me siis edasi liikusime ligi 1,5h ning ma pidin oma kaasaostetud Trekking Chocolate bar-e sooma, need olid v2ga j6uduandva, yeah! Raske oli see ylesminek, sammsammu haaval oli minu taktika, kuigi

6htuks otsisime j2lle endale oomaja(siin on iga mingi arvu kilomeetri p2rast hotellide ja muude majutusasutustega kylakesed) ning me tegime alati nii, et kysisime korralikult k6ik oomajad j2rjest l2bi otsides odavaimat ning uurides, et kas saaksime soogiostmise korral tasuta oomaja ja see pm tootas, aga v2ga kahtlasesse hostelisse oleks me l2inud, seega liikusime edasi ja j2ime pidama armsasse hotelli, kus polnud eriti rahvast, vaid yks neiu istumas v2ljas!
Meile tehtigi soodushind(kuid mitte tasuta) ning me kaalusime seda ja Ady kohe ytles, et siin v2hemalt teised inimesed ka, seega j2ime sinna pidama. See oli meie PARIM OTSUS terve reisi ajal, arvan ma!

Nimelt meie ukse ees pm oli laud, kus istusid ja ootasid oma toite sakslanne Mary ja londonlane Steve, nendega saime kohe s6braks ja uurisime nende elulugu ja k6ike 6htu jooksul. Lihtsalt saime koos mega palju naerda ja 6nnelikult yksteisega aega veeta.

6htusoogiks jagasime Ady-ga 6llet ning s6in mina Dali(mis polnud just parim!), teised aga muud head nagu nuudleid ja Mary lasanget
^htu mooduski meil peamiselt sellega, et m2ngisime v2ljas kaarte ning ootasime HIINLASI!
Ehk mingi kelner oli maininud suuotsast, et hiinlased on tulemas, sest tema mainis, et mingid inimesed on tulemas ja neid on MEGA PALJU!No loomulikult on mega palju ! Ja siis me ootasime ja viskasime pidevalt nalja, kui nad 2kki ykshetk 40 hollandlast sisse vajus, neid oli kohutavalt palju ning k6ik nende pakikandjad jms, v2hh!!! :)
P6genesime kiirelt oma ruumi 2ra, ajaaa... Vahepeal natuke tegin venitusharjutusi siin ja siis ma purutasin meie toas yhe klaasi, p2ris haige eksole ja siis me kolisime teise tuppa, kus olid suured 2mblikud ja siis kutsusime mehe, et aja v2lja!! Ta tappis 2mblikud 2ra! Kultuuride erinevus NO!

Kolmas p2ev - HULLUMEELNE! MINA OLEN HAIGE!

Kolmandant p2eva alustasime Adyga kahekesi koos rahulikus tempos lauskmaal jalutades.
Ja siis 2kki n2gime koske, v2ga kaunis ning j2in seda vahtima ning kaameraga(mis mul oli kohe ymber keha, mitte kotis) pilti tegema asudes, KUI Ma 2kki vastu kivi p6rutasin oma lahtise jalaga. Ohh jahh, verd VOOLAS LAUSA! Ja nii see jalakarambula pihta hakkaski!

Siis tulid mingid jubedad loomad, tegelikult p2ris mitte, tulid need vahvad ponid j2lle karjas! Ehk siis siin v2ga korralikku dziibiteed pole, siis ponid viivad k6ik vajaliku kohale. Kuigi see autotee varsti tuleb ja siis pole matkal enam endist v22rtust! :) Minul aga see tehtud!!! :D

Sain siis k6rvale mindud ja oma haava puhastatud ja plaasterdatud, j6udsid meie s6brad ka j2rgi ning l2ksime koos edasi. Me ei suutnud aga v2ga kaua koos tempot pidada ning siis nad l2ksid ees 2ra, lubasime l6unalauas kohtuda. :)
Ja enne l6unat, see oli jube, 75m otse ylesse, ma k6ndisin sama aeglaselt nagu tigu, vaikselt ja rahulikult. :D

Ylesse j6udes tuli nii suur h2da, aga kus Sa Teed, inimesed ymber, puid-p66said ka pole! Eks siis hoia ja punnita elu eest!

K6ik mis mind tervel teel elus hoidis, kui ma yksinda k6ndisin oli BIEBER, sest kummitas mind kohutavalt ning ma kogu aeg m6tlesin, et oleks ma vaid oma kallite(baby-dega) koos!! :) :) :)

^htul m6tlesin ma, et ma ...T2IENEB!!!




Monday 7 November 2011

Welcome to Paradise! :)

Paradiisiks v6ib seda t2itsa nimetada.
M2ed yhel pool, p2ike m6nusalt silitamas k6rgustest, kaunis sillerdav vesi teiselt poolt ning m6nusad inimesed Sinu ymber! Oh kui hea olla Nepaalis!

8.oktoober - v6nnv6nn s6idamme...
Saabusin ma Pokharasse p2rast pikka s6itu l2bi m2gede Nepaali pealinnast Kathmandust, ehk turistibussiga laup2eva hommikul, kus bussis oli VAID 5 turisti(ehk mina ja 4 prantslast).
Kah meil turistibuss, pigem mingi suguv6sa buss umbes, et mina ja minu 20 sugulast l2hme teistele sugulastele kylla, v6tame parem turistibussi ning saame k6ik endale ise koha valida ja voila(nagu need asjad k2ivad siin).
S6idu yle ei saa v2ga kurta, kuigi pikaks venis ning peatused toiduks olid mega kallid!

J6udes bussijaama tahtis umbes 10 inimest mind oma hotelli s6na otseses m6ttes : "rebida", kuid minu rahakotti nad ei saanud pugeda, sest liiga 6huke see...

Leidsin ma endale suurep2rase majutuse, p2rast kui olin Lonely Planeti variandid l2bi uurinud ning teised k6ik mulle v2ga suurt 500 lehvitasid yhese toa kohta. :D Ei ait2h oleks ilus vastus! Ma vastasin lihtsalt : NOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOO!!!!!!!!!!!!!

L2ksin oma giidiraamatu j2rgi siis r66msalt k6ige odavama oomaja poole, mis kahjuks aga oli rahvast tulvil ja seega polnud v6imalik! Paari minutit varem oli yks vahva noor h2rra(13.a. vana) mind kutsunud oma v2ikesesse kodumajutusse, kuhu ma siis hiljem ka l2ksin. Ainult v6i siis ka ysna palju 200RSi oma toa eest. WC-d ja Dussi peab jagama, aga saab kuuma dussi alla ka minna...

L2ksin ma siis oma kodumajutusega(kus toad ymber pisikese multifunktisonaalse aia) suhtlema. Ehk r22kisime juttu oma vahvate kahe omanikuga, kelleks kaks last(vanemad tootavad lisaks poes). Nad olid yliarmsad!!!

N2gin ka yhte sakslast naaberruumis, kellega ka kohe tutvust tegin ning ta tegi oma mingit erilist narkot seal v6rkkiiges(mis tundus nii m6nus olevat, no kiik ikka!). Pakkus ta mullegi, aga ma ei tahtnud v2ga ega v6tnud seda vastu!
Aga suhtlesime ja ta tundus huvitav inimene, reisinud l2bi Nepaali ja Indias ja Tais ja ka mujal, v2ga huvitav oli kuulata teda...

L2ksin hiljem v2lja ning ostsin endale syya(v2ga odavalt) ning k2isin internetis! :)
6htul leppisime sakslasega kokku, et ta j2rgmisel hommikul mulle tutvustab oma 2 kuu tegemisi Annapurna Circuit trekki tehes...
P2ris enne magamaminekut r22kisin ma lastega ligi 1h ja nad on lihtsalt imelised, panid mu mitmes asjas paika. Ma reaalselt naudin v2ga sygavaid vestlusi arenenud vahvate noortega, kellel on oma arvamus ja ma ei ootagi, et k6iges! Lihtsalt tundsin, et ma nii mitmeski asjas olen paika pandud, mis on v2ga hea...

9.oktoober N2gin ma lumise tipuga m2ge!!!

Hommik nagu ikka...

Planeerisime Sarangoti asja sakslasega, kelle nimeks oli Shiva Mandela! Hmm, eksole! Shiva on nagu hindu jumala nimi, katusega s siis seal.
L2ksin Sarangoti, mis on siis Pokhara linna k6rval yks armas m2gikyngas, kust n2eb v2ga k6rgeid m2gesid suure panoraam vaatega(pildid k6ik FB-s yleval!)...
Kui ma v6tsin bussi, siis pidin minema bussi katusele ja seal s6ita oli p2ris hirmus vahepeal, sest alla vaade oli jube ning inimesi katusel niipalju, et k6ik olid seljad ja muud asjad vastamisi ja siis 2kki tuli see 2ra... MA n2gin M2GE! Lihtsalt imeline... See oli nii kaunis, kuigi pilvede vahelt, lihtsalt kaunisss...
P2rast bussis6itu tuli veel k6ndida ylesse m2etippu, aga ma h22letasin rolleri peale ning sain tasuta s6idu. Teel tippu leidsin ka omale sobiva oomaja ning s6ime ja j6ime koos oma uute s6pradega teed(nad kadusid kiiresti!).

Oosel, kui ma magasin, vaatasin aknast v2lja ning kuuvalguses s2ras pisut neid m2gesid, lihtsalt vapustav, p2riselt kaaaa!

10.oktoober UUED ja v2gevad inimesed...

Hommik oli lihtsalt kaunis selle meeletu p2ikeset6usuga, kus n2ed m2gesid, p2ikest ja udu kogu Pokhara kohal, vapustav! Pildid r22givad rohkem siinjuures.
Yleval vaateplatvormil kohtusin Shivaga, kellega koos ka hommikust s6ime ning leppisime kokku, et ma v6tan tema ruumi meie kodumajutuses yle!!!
Tulin Sarangotist tagasi, k2isin ennem veel kohalikus supermarketis, kust ostsin endale odavalt syya ja muud kraami oma matkaks valmis, sest kavatsesin ju j2rgmisel p2eval matkale minna!!!

6htul oli meil v2ga huvitav paadis6it j2rvel, mis oli lihtsalt imeline. Nimelt lihtsalt tagasitulles m2ngisid lapsed selle inglasega kaarte ning p2rast kaardim2ngu uurisin, et kas palju kaotasid ja siis arenes jutt edasi ning olimegi juba Beniga ning tema s6bra Adrianiga paati ostmas j2rve kaldal. Ja mina m6tlesin oma raamatut lugeda j2rve kaldal koos oma Digestive kypsistega, mis on mega odavad(teistega v6rreldes, aga enam neid suhu ei topiks - nendest palju pikemalt j2rgmises postituses!).
Paadirallile omaselt m6tlesin Tartlasena, et teeks pulli ja actionit ning vees6da l2hedal asuvate paatidega, asi tehtud! Ainult et see armas perekond polnud v2ga 6nnelik m2rjaks saamise yle! Kujutada ette seda on raske, aga ma lihtsalt proovisin neid hirmutada oma labidaga v6i noh aeruga(siin natuke teistmoodi need asjad) ja siis kogemata suur kogus vett kaela neile lendaski. Ja p2rast yhtedele kohalikele tyypidele niisamuti, kes p2rast k2ttemaksust meid j2litasid ja vastu loopida tahtsid, aga me olime kiiremad. Hehehe!

Kuigi me kuivaks ei j22nud.... Sest Adrian m6tles ujuma minna ning me siis Beniga, et noh kui neiu n6uab, siis teeme sama j2rgi ja vees me olimegi, p2ike loojumas m2gede varjus ning soe 6hk + paras vesi = imeline kooslus. Kuigi vesi natuke reostunud, siis oli asi v2ga v22rt ja m6nus esimene ujumine reisil ka tehtud!!!

P2rast tegime v2ikese 6lle koos ning r22kisime niisama yksteisest, oli p2ris huvitav teada saada nende kohta. Huvitavad inimesed ning meil l2ks nii l6busaks, kui Laigu p2rast yhte 6llet v2ga jutukaks muutus! :) Teadagi jutukad veidike purjus eestlased! Siinmail k6rguse t6ttu + ma polnud ammu alkoholi joonud, kiire chillbill algas...

Ja siis me r22kisime SELLEST! Matkamisest. Nimelt minul oli t2nu Marge-le tehtud plaan minna Annapurna Sanctuary trekki tegema ning isegi oli mulle abiks olnud igast asjadega muutsin ma plaane, kui ma kuulsin Beni seiklustest ning olingi valmis Adrianiga matkama minema.
ylichill 6htu oli, p2riselt kaaa...
11.oktoober
Viimased suuremad ostud, nimelt tahtsin ma v2ga h2sti valmistuda oma reisiks, seega ostsin endale l6puks ometi k2ter2tiku(v2ga heast materjalist-yliv2ikene kokkupandult ning kiirkuivatav), mytsi jpm.

Leidsin yhe armsa koha, kus ma Tiibeti muusikat(TIBETAN CLASSICAL nimeks) kuulasin(MINU T2IELIK LEMMIK, lihtsalt kuulad ja sulad-sulad-sulad), p2ris m6nus(parim!), peaks ytlema!! :)

Ja p2ev lihtsalt l2ks, kui ma netis olin... Tegin endale ka loa 2ra, et saaksin yldse matkama minna, ligi 30eurot k6ik asjad kokku maksid. Tohutu summa, kas pole?!
12.oktoober

2ratus, pesu ja asjade mega kiire pakkimine. 6nneks sain natuke lisaaega ka Addy-lt! :)
Ja mis me hommikuks s6ime! Pagari2rist m6ned pirukad!!! N2mm-n2mm-n2mm! Nii h2id pirukaid ma pole AMMUAMMUAMMU saanud. Shokolaadiga jms tehtud(DanishPie vms)... Hiilgavalt hea! Proovisin veel juustukooki, aga see eriti Eesti toodetele vastu ei saa!

Ja olimegi juba mikrobussis, mis meid r66msalt m2gede poole viis! Meil polnud(v6i v2hemalt mul) mingit aimugi, et kuhu me l2hme ja mida me tegema hakkame. Ehk kyll ma yldjoontes ikka teadsin, et matkama, k6nnime jnejnejne, AGA et SELLINE HULL ekspeditsioon algab polnud ma 6udusunen2gudes ka n2inud! OUU MAI GAAAD!!!

L.

Tuesday 11 October 2011

Esimesed p2evad Nepaalis! :)

Nepaal on v6rratu, m2ed on v6rratumad, kui ma iganes oskasin ette kujutada.. See, mis elu siin k2ib, on lihtsalt m6nusss...

Loodan, et seekordne postitus liigselt imalaks ei l2he ega pikaks!

2.oktoober Sisseelamine...
Hommikul olin ma m6nusalt piiripunktis, kus loobusin k6igist

Immigratsioonipunktis sain ma endale m2rkme, et olen Indiast lahkunud ning seega tagasitulles peaksin tegema endale uue viisa(40-50Eurot), aga TARK LAIGU oli juba endale teinud vajaliku loa saatkonnast, et ta saaks tasuta tagasi Indiasse siseneda(kui teeb seda kahe kuu jooksul, mitte rohkem). YEAH! Ainult 12 eurot maksab see uuesti sisenemine(ja sedagi v6id mitu korda teha..)
Onuke kyll vaatas, et mis ime see veel on... Helsinkist sain, vastasin ma tema pilgu peale

Ja ma tahtsin seal India immigratsioonipunktis siis rahulikult oma postkaarte kirjutada, millega ma hilja peale olin j22nud, aga noh EI! Pidin sealt lahkuma, sest ma olin juba "ametlikult Indiast v2lja saadetud" ja oeldi, et Nepaalis saad oma postkaardid posti panna, see sobivat mulle kaaa...

Seepeale oeldi mulle, et Nepaali inimesed saavad v2ga tigedaks ja v6ivad raha konfiskeerida, kui ma soovin omada India 500 v 1000 ruupia rahat2hte! Eks ma siis l2ksingi ja vahetasin oma raha 2ra, kurss oli 1,5(tegelik 1.6)! Ehk siis sain ma kuskil mitme saja ruupia eest tynga. P2ris vastik, sest tuli p2rast v2lja, et keegi isegi huvitunud minu viisast ega midagi, rahast r22kimata! Ja turistile, mida nad ikka teevad! SEEGA 2RGE USKUGE SEDA JAMA!

K6ndisingi ma r66msalt Nepaali ja tegin omale viisa 2ra, v2hem kui 15minutit, andsin rohkelt raha(see ainuke asi, miks viisat tahavad!!), ise samal ajal m6nusalt postkaarte kirjutamas. Tegin neid seal ligi 1h, k6ik vaatasid, et mis see hull siin veel passib, umbes et m2ed ootavad ja k6ik muu odav elu vms... Ja siis tahtsin ma oma 23 postkaarti posti panna, kuid mis juhtus!! Ma ei saanud! :D
Seep2rast, et mul India postmargid peal k6ik ja v2rki...
EKS Ma siis ruttasin tagasi Indiasse, KUIGI mind sealt v2lja saadetud oli. Panin siis ajama, nende postimaja poole, mis suht kaugel asus ja Indias.
L2ksin t2itsa rahulikult, p2rast k6iki ponnistusi ja luuletamisi j6udsin ka postkastini, kuhu v2ga ylevate meeleoludega need postisaadetised kasti lykkasin. JESHH! TEHTUD! :)

L2ksin tagasi ja m6tlesin, et 5RSi eest olen n6us v6tma ratturi, kes mind viiks yle piiri ning
Tee peal n2gin oma ametnikke, kes m2rkasid blondi suurelt kolmerattalise ratta peal istudes maailma nautimas ja tegid mitmeid zeste ja kysim2rke, mille peale ma vastasin, et POSTPOSTPOST!! Ja kihutasime kiirelt Nepaali.
Sealt juba ilma igasuguste takistusteta, kuiid siiski - v2ike tyyp tahtis mind turisti bussi peale panna, mis ilgelt kallis, ma teadsin seda varem ning l2ksime j2rgmisse linna, kus ma sain odava bussi peale(5eurot 10h). :)

Bussireis oli meeletu lihtsalt, alguses istusin bussis sees, aga hiljem juba bussi katusel! See tunne j22b igavesti meelde, kui p2ike k6rvetab ning tuul tuhiseb l2bi aju, kuid need vaated ning k6rgustes olemine oli lihtsalt fantast! :) Mulle meeldis! Ja siis tegin ma midagi eriti rumalat, v2hemasti teiste jutu j2rgi...

Ma nimelt magasin bussi katusel, mis v2ga ei ole OK, sest kui midagi juhtub, siis Sa ei hoia kinni kuskilt ju, kuid minuga oli k6ik OK ja nad veel ise ytlesid ka, et ma v6in seal tudida ja k6ike muud! :) Ajasid mu sisse ka veel, kui m2gedesse l2ksime! Ohh see oli v2gev. Nii m6nus!! :) Kaunid vaated, mis j22vad vaid minu m2lusse, sest polnud v6imalik pildistada, akud tyhjad.

Bussi pealt maha tulles, m6tlesin ma netti minna, kus saaksin ka oma ID kaardiga yhe vajaliku asja 2ra teha ja peaaegu l2ks mu asi toole, aga l2ks kiireks! :) Nimelt helistasin ma oma CSile vahepeal kui netis olin ning soovisin tema poole oobida vms ning siis ta oligi n6us mind majutama, aga ma pidin tulema kuskile kohta, kus ta pidu pidas, mis maksis taksoga ligi 300 RSi, mis minu jaoks tundus LIIGA SUUR SUMMA! Aga OK, eks ma tulen! Enne laadisin oma pilte FBi ja siis veel ka Picasasse, et ei peaks m2lukaarti tyhjendama pidevalt ja k6ik pildid oleksid hea kvaliteediga ka olemas! Sellega l2ks aga aega, kui nett oli MEGA KIIRE!
Ja nii pidin mitu korda valetama, et takso juba teel ja ma juba l6petan siin jnejne, nii mingi terve 1h. Vastik tunne oli! Teine pidi ootama ja puha.

Ja siis l6puks saingi oma asjad tehtud ning taksoga j6udsin kokkulepitud kohta ning l2ksime koos oma Vishnuga(kes couchsurfing.orgi kaudu leitud majutaja mul) peole! WOW! :) Muusika m2ngis ning mulle tundus, et v6ib midagi v2ga v2gevat sellest 6htust tulla jubaa....

Andsin oma koti 2ra ja pidin ise maksma! Hmmm.. See tundus kahtlane, sest arvasin, et kui nad mind peole kutsuvad, et siis maksavad ka minu jookide ja pakihoiu eest, aga OK, v6in ma ju lihtsalt tantsida ka, mina ei kavatse kyll oma soogiraha jookide peale raisata!

Ja ylesse me l2ksimegi ning selgelt oli v2ljas silt, et lyhikeste pykste ning pl2tudega sisenda pole v6imalik! Valgena ja blondina k6ik v6imalik ning sisse ma asutsingi(egas ma kedagi kohalikku kyll nii alasti ei n2inud, kui ennast, sest k6ik ikka kingade ja teksadega(kuttidest k2ib jutt siis)!!)

L2ksime kohe lauda, kus ootas meid vesipiip ning viinad(ainult j22ga)! Aga nii oli ja muud tellida polnud v6imalik, kuigi ma vahepeal 6llest kui v2ga heast ALUSTAJAST juttu tegin! Eiieiei! :D Mingit 6llet siin pole! :) Ja nii toodigi varsti mulle p2rast ametlikku pildistamisvooru blondiga viinad lauda! Ja nii me vestlesime, et kust ma tulen ja mis ma teen ja kuidas Nepaal ikka mulle meeldib(kuigi olin vaid bussiaknast n2inud, kuid see pidu t6otas k6ik paremaks muuta juuu). Ja nii me siis l66pisime seal, proovisin isegi selle veskari 2ra, mis oli OK, aga egas v2ga tahtnud seda kyll...

Kuulsin oma yhte v2ga lemmikut laulu ning tegin v2ikseid tantsuliigutusi ning varsti olime yhe "tema vennaga"(ma ei saanudki aru, et kes p2ris vend, kes lihtsalt vennastunud s6ber, LOL) tantsup6randal tantsimas! Tellisin kohe oma sooviloo ka 2ra(mida tegelikult ei tulnudki! KRT!!!)

Ja siis need mitmed tyybid sealt lauast, kus me ennem istusime, hakkasid ka vaikselt tilkuma meie vahvasse tantsuringi ja nii me seal tantsisime! m6nus! Kuigi mul kaks rahakotti ning k6ik v22rt esemed taskus(ei tahetud eriti riidehoidu lubada juu!)..

Siis see vend, kellega me alguses tantsima l2ksime, tervitas k6iki oma s6pru ning kysis IGA 2 MINUTI TAGANT, et KUI MA TAHAN UUT JOOKI, SIIS MA LIHTSALT YTLEKS TALLE! IGA 2 MINUTI TAGANT!!!
See juba ajas n2rvi ja kui ma siis ykskord ytlesingi, et nagu v6iks midagi osta, siis ta sai mingite vabandustega hakkama, et miks minu k2es polnud uut jooki! Khmmmm....

6htu l6ppes ka nagu nipsti enne 12, kui minu host mind rolleriga purjusp2i koju t6i! :)
Minu toas oli siis veel yks poolakast ameeriklanna, kes tundus v2ga tore! N2gin perenaise ka 2ra, kes varahommikul Chitwani piirkonda festivali t2histama l2ks!

3.oktoober Hopsti turistiks!

Magasime kuni kella 8.30ni, et siis linna peale minna. Marg kiirustas t2iega, tal nagu tuli takkus kogu aeg, aga mulle meeldis, et me midagi 2ra teeme ka, mitte ei passi niisama...

S6ime v2ljas hommikust, mis oli IMEMAITSEV! :)

P2rast l2ksime juba linna ja ma ostsin endale oma enda luku, et saaksin majutusasutustes uksi lukustada ja mujalgi enda kotti luku taha panna vms... Alla euro maksis, koos kolme v6tmega(k6ik eri kohtades!)

Linn on mega huvitav, igal pool templid ning huvitavad inimesed ja p6nevad hooned(arhidektuur on h2mmastav!- ilmselgelt pole siin hilisemal ajal suuremat s6da yle k2inud!).

Hiilisime vaikselt Durbar Squarile, kus varasemalt keiser(kuningas ja tema eelk2ijad elasid ning kuningast niipalju, et ta tapeti oma sugulase poolt, kes praegu elab pagenduses-peidus) pesitses. Kaunis!!!

N2gime ka p6nevat festivali osa, kus saime osaks p6nevatele tantsudele keset t2navat ning pikka joru naisi pea peal anumat vedades. Hiljem n2gime neid j2lle ning saime isegi nende maiustust, mis oli nagu suhkur, kuid mulle kulus see vahest ikka v2ga 2ra, kui rasked p2evad olid.

Pildistasime ja tegime Lonely Planeti v6rratu jalutusk2igu, mille ajal sadas ka vihma ning ma olin saabunud Nepaali mussooni ajal, mis oli natuke kurb...

Naljakas juhtum oli, kui l2ksime kohalikku toidukohta, et toitu osta ning siis naine meile p2rast peaaegu kallale tuli ja minu kaamera panti v6ttis, kui julgesime natuke hinna yle kaubelda! :D
V2ga t6sine yllatus minu jaoks! Ta oli niiv6rd 2kiline ja kui oma raha sai, siis j2lle l6bus ja ta naeris nii vaimukalt, ehtne Nepaali seebiooper...

Nautisime veel p2ikeseloojangut Thamelis yhe hotelli katusel, kus polnudki tegelikult mingit istumiskohta, aga meie toolid toodi kohale ning vaene teenindaja k2is meie p2rast 4-5 korrust mitmeid kordi, vaene kutt, keda sellel pyhal p2eval ei lastud ka kodu.
Arutasime ka v6imalusest, et mina v6iksin olla Margi yks p6nev pakikandja, mida ma arvasin, et ma t2itsa suudan! Saaksin tasuta reisi endale niioelda, ehk selle tasu eest saaksin oma majutus-soogi-erinevad load makstud. Mulle v2ga meeldis ning see pakkumine oli v2ggaaaaa p6nev! Ytlesin isegi t2itsa JAH s6na!

V6tsime TukTuki oma kodu poole ja r66msalt j2lle varakult magama sai heidetud, kuigi mina libistasin oma pool riisi6llet alla! :)

Imelik, nad k6ik l2hevad nii varakult magama?! Mul nagu und enne hilja 6htut kyll ei tule, aga t2nane p2ev oli v2sitav, seega vajusin ka mina 2ra...

4.oktoober

Hommikul tegin ma oma m6nusa nuudlisupi valmis, mille eelmisel 6htul olin ostnud ja asusime j2lle minu jaoks ilmselgelt LIIGA vara ringi trippima, et avastada niioelda Monkey Temple.

Teel bussipeatusesse, mis t2hendab lihtsalt 6igel pool teed seista ja loota, et Sinu buss tuleb, n2gime palju kitsesid ning rohkelt VERD! See on pyha, kus iga perekond peaks yhe kitse ohverdama jumalatele! :) MInule kui taimetoitlasele oli see meeletult v6igas aeg ning eriti n2ha t2naval verd, oma pl2tudega sinna sisse astuda. h2h!

Bussis kohtasin siis oma kaunist Nepaali naist, kes oli t6esti ilus ning ilma suurema koguse meigita, ainult natuke silmapliiatsit ja n2puotsa t2is muud kraami, a ga jah - ta oli kena! Ta oli puhtalt ilus, lihtne riietus... Aga seal ta juba l2ks, v2ljus ilma minu kontaktita.. Niuks!

Tempel oli imeline, mulle tohutult meeldis SEE!

Templis kohtasime eestlasi, kes tulid grupiga ning giidiga sinna, hehe, oli m6nus yle kuu aja j2lle oma keelt kuulda... Selline m6nus ja 2rev tunne, et hakkad kohe oma keelt niiv6rd palju v22rtustama...

L2ksime Hiina restorani sooma(mis mulle mingi r6veda soogielamuse pakkus ning kus me proovisime Tibetan Tead(mis on teadup2rast soolane tee koos v6iga), kus p2rast l6busat p2eva tegi Marg mulle suht selgeks, et ma ei sobiks matkama, sest mul pole sobivad jalan6usid ning vihmajopet. Ma olin selle peale p2ris kurb!!! Ja natuke vihane ka, et nii kergelt loobus! :(

P2rast templikylastust jalutasime meeleolukalt Thamelisse(turistide rajooni), kus tahtsin endale h2id pykse osta, aga kui olin juba peaaegu hinna yle minuteidjaminuteid vaielnud ning saanud omale sobiva hinna, siis ei l2inud mulle need pyksid lihtsalt jalga, sest mu jalg on LIIGA SUUR!

Ja siis ma 2kki avastasin. Minu kallis ja mega armas kaamera oli kuskil kadunud. Kuskil poes v6i keegi v6ttis selle kaasa-2ra?! Ma ei langenud paanikasse, kuigi Marg oli suht n2rvis ja ytles, et umbes ma ei leia seda v6i et ma kohe peaksin jooksma tagasi v6i seda ja teist tegema. Mina m6tlesin natuke! :)

P2rast uurisin juhi k2est, kes meid tasuta kodu juurde kesklinnast 2ra t6i, et kus ta meid peale v6ttis ning viisime selle meie majutajaga kaardi peale ning oma kaamerale ma j2rgi l2ksingi!

K6ndimine oli pikk, sest tegin seda alles esimest korda siin linnas, kuid inimesed abistasid ja see oli mega armas...

Ja kui ma astusin sisse oma poodi, kuhu v6isin selle kaamera unustada, siis polnud seal kedagi! Ma kartsin! Aga l2ksin edasi poe tubasid mooda kuni j6udsin l6ppu, kust leidsin vahva myyja, kes ka mind abistas ning s6na : "Camera" peale tuli minu kaamera v2lja! JESHHH! :D

Ma olin kuradima 6nnelik, lihtsalt nii 6nnelik ja r66mus ja h2ppi ja k6ike muud ning t2nasin oma ingleid, kes mind ikka ja alati k6ige hullemast v2lja toovad ning abistavad mind... JEEEE!!!

P2rast ei tahtnud veel kuidagi tagasi oma koju minna ja suhtlesin mitmete inimestega, sest olin nii 6nnelik! :) Hehe! :D R22kisin mitmete Nepaali inimestega Nepaalist ja selle erip2rast... Lalalalaallaaaa ma nii hea meelega otsisin nyyd teed koju! Raskelt sain koju, sest niihilja enam need autolaadsed yhistranspordiasjandused v2ga liikuda ei taha ja bussid ka oma marsruuti pidi kuskilt X kohast...

V2ga hilja 6htul alustasin ma internetis blogitsemisega ning pyydsin ikka oma yhte probleemi lahendada, mis ei tahtnud kohe yldse toimida! Ma olin juba v2ga n2rvis, aga magama sain alles kella 2-3 paiku, sest j2rgmisel p2eval mul kiiret ju polnud, sest kultuurireisi ameeriklannaga polnud!

Marg lahkus j2rgmisel hommikul ning mina siis lesisin magada peaaegu poole p2evani ning l2ksin ikka internetti tagasi juba hommikul! :) Hehe, maania!
L6unal tuli ka perenaine tagasi Chitwanist.

Vahepeal kuni Pokharani(p2rast esimesi p2evi ligi 4 p2eva) midagi eriti ei juhtunudki, ma k2isin pidevalt internetis, sest oli vaja!!! Reaalselt vaja! Ning laadisin oma pildid ylesse, kirjutasin blogi ning k2isin Thamelis ja 6ppisin tunda Kathmandud ning n2gin pealt meie CSi perekonna v2ikeseid tylisid ning erap2rasid ja seda kui m6ni inimene v6ib haigeks j22da ja ta seda ei tunnista, siis on jama!

Samas, ma shoppasin iga p2ev midagi uut ja p6nevat endale, nt jalan6ud, mida ka piltidelt n2ete ning v2ga armsa vihmajatuulekindla jope, yle6lakoti jms... :) K2isin erinevates kohtades soomas ning liiklesin linnas ringi, 6ppides festivali aegu rahulikult ja kiiresti selle skeemi selgeks!

Laigu.

Tuesday 4 October 2011

Varanasi(27.sept - 1.okt), midagi uskumatut kahelt rindelt...

Ja ma olingi 2kki Varanasis, India k6ige pyhamas linnas nagu nad ise peavad t2htsaks kutsuda..


Lyhikirjeldus minu p2evade tegemistest(mis niikuinii pikaks venib!!!)
Usun, et see lugemine on seda v22rt, sest Varanasis juhtus nii m6ndagi(Action3 & 4 kindlasti)



27.september

P2ev algas p2ris m6nusalt rongis ning ma magasin h2sti!
Saatsin oma CSile ka s6numi, et ta 6igel ajal vastas oleks, aga ta vist ei saanud mu s6numit k2tte, sest ta ei vastanud kysimusele, et kas ta tuleb v ei? Ja siis ma helistasin talle, ta p6rutas siis r2meda kiirusega kohale, v2ga toreee...
Ma ootasin veidike, sest rong j6udis varem kohale ning ma helistasin talle uuesti mingi kohaliku numbri pealt ning kohale ta j6udiski natuke hiljem. Ma olin nii 6nnelik! :)
Esmamulje oli tore, kuigi ta n2gi natuke kahtlane v2lja. Ma ei oskagi kirjeldada! Selline mega k6hn ja veidrik ja kahtlane yhes6naga, aga ma olin rahul - kodu, tasuta, kodu, tasuta, transport kaaaa :D
Ehk siis ruttasin temale j2rgi mooda rongijaama l2bi X teid pidi kuskilt lompidest l2bi, sest seal oli sadanud v6i miskit! Ja siis ootasin kuskil v2ljas, sest ta pidi kellegagi juttu puhuma. Ma olin rahul! :)
K6ndisin temaga tema rolleri juurde, millega s6itsime mingi 100 meetrit ja l2bi rahva, niiet k6ik vaatasid, issand see oli t6esti meganatuke piinlik minu jaoks, aga pole hullu. Siis ma pidin ootama j2lle korra, et ta r22giks oma s6braga juttu(kes ka hiljem meiega pidevalt liitus!)

Varsti olin juba lihtsas, kuid meeletult m6nusas teekohvikus, kus ma sain kaks ylihead potsikut teed, mida ma lihtsalt armastan! Chai(piimaga tee, eri vyrtsidega - lihtsalt v6rratu!!!)



P2rast teed l2ksime me arvuti parandusse, kus ta n2rveerides m2rkis : "Tema arvuti ei yhenda WIFIga eriti h2sti v6i yldse mitte!" Ma mingi OK! :) Ning j2lgisin, kuidas yks kutt v6ttis arvutit lahti - see on kyll yks imeline masin!!! Ja naersime parandajaga minu kuti yle, kes on natuke seganee....

J6udsime siis l6puks tema koju - tal VAID 1 TUBA ja me peame voodit jagama, kook on jagamisel samuti !? OK!!!



Aga p2rast tuli v2lja, et ma sain selle toa hoopis endale ja tal endal veel mingi 4-5 tuba kuskil igal pool ning ta ise elab seal, kuigi mulle tundus, et keegi teine nagu elaks ka nendes ruumides...
Aga v6tsin aja enda toas ja pikutasin natuke...

Ja nad soovad seda igal pool ja kogu aeg - nimelt see tubakas, mis haiseb suht h2sti, kuid maitset proovinud pole ega kavatsegi seda teha.... P2ris mitu korda pidin ma ootama, kuniks ta oma tubakat ostab ja n2rib...

6htul l2ksime v2lja Ghatile vaatama p6nevat show-d, millele eelnes veel mitmest kohast l2biminek(nagu ka bensiini v6tmine, mille eest pidin mina oma 40RSi andma, andsin suht lihtsalt) ning pidevalt ootamine ja ootamine, aga 2revus oli liiga suur, et sellest h2irida ennast lasta. Show oli lausa mega v2gev, sest oli 7 meest, kes tegid v2ga p6nevaid liigutusi...
Ilmselt olid nad Krishnad ning tegid trikke erinevate kyynlajalgade ning rohke muusika saatel, see oli t6esti kaunis(pildid ja videod ka varsti saadaval)!
Rahvast oli isegi p2ris korralikult, see on siis see peaGHAT(k6ige suurem ja t2htsam!) vms..


Igatahes l2ksime p2rast selle Krishna juurde, kus ma j2lle ootama pidin, sest nad l2ksid krishna tyybiga pooleks tunniks 2ra(mis t2hendas v2hemalt 45min), aga samas sain ma krishna isaga r22kida, kes oli t6esti v2ga vahva, muhe mees. R22kisime Eestist ning tema elust ja Varanasist-Indiast ja sellest ikka ka, et SKYPE ON EESTIST! Selle yle k6ik imestavad ja 6nnitlevad! OLEME SIIS ISE KA UHKED!



Samal ajal m2ngisin pilgum2ngu v2ikeste lastega, kes minu pilgu peale jooksid tahatuppa. Vahepeal kadus elekter 2ra, mis on NIII TAVALINE Varanasi kohta, et ei tasu kohe yldse muretsedagi ja varsti oli ta j2lle tagasi nagu ikka. :)

Sain vahepeal isegi banaani syya! N2mmi! Need on nii head siin, aga usun, et l6unas on paremad, kui ise neid korjad... Ma juba nii v2ga ootan l6unasse minekut!

Varsti olid nad juba tagasi ning me saime syya - nagu ikka Chapati(ringikujuline kypsetatud leivamoodustis, mis on hea kastmega) ning curry kaste ja magus kaste(ILGELT HEA - riisiga ning banaani oli ka vist!)...



Sook oli soodud, siis koju minek, vahepeal pidime j2lle ootama, sest kutt pidi kellegagi kohtuma 5ks minutiks, okei oli 12min, saan aru! :D Seej2rel viskas ta mu yhes Ylikooli peav2rava juures maha ja ytles, et unustas oma piimapange Krishna juurde(Pidage meeles, see on yks p6hipointe j2rgnevas loos!!!) ja l2heb j2rgi, mina samal ajal Krishna tyybiga vestlesime!
Seej2rel tuli ta tagasi ning l6puks koju!



Mina kohe natuke pikutama ja arvutisse suht koheeee, kui tema aga hakkas oma asju ajama, ei teagi kohe mida, eksole. Tuli siis mingi teine tyyp talle kylla ja nad hakkasid jooma, kutsusid mind ka alguses, aga ma ei soovinud v2ga, tegid oma kanepit ka kogu aeg...


P2rast ikkagi l2ksin ja r22kisime natuke maailma rahust ning siis see teine tyyp vajus t2itsa 2ra, oli ta ju umbes pool pudelit viskit 2ra lahendanud(nemad segasid seda koos veega, khmm!).
Siis tundus mulle 6ige aeg sooma hakata, sest mulle pandi mingi portsjon ette ja oeldi, et soo - no IKKA SOON!



Ja oligi suht pidu l2bi, magas natuke kuskil k6rvalruumis see purjakil tyyp(kes komistas mooda ruumi, enne kui v2lja sai!!!) ja minu oma ka r66mustas v2ljas kanepit rullides rohkelt, ise pidi mind 1h p2rast juba p2ikeset6usu vaatama viima Gangese j6ele...

Imelik, kas pole?



28.september



Ja siis ma 2rkasin kell 9 r66msalt ylesse ja vaatan, et temast pole ka kippu ega k6ppu ning magasin vahelduva eduga kuni kella kaheni, m6nuga kohee...
Terve oma aja kella 9st kuni kella 2ni olin ma pidevalt korraks yleval ning kirjutasin oma unen2gusid ylesse, neid ligi 10 tk sain yles kribatud! P2ris jubedad unen2od nooo.. Ennustasid ettetulevat, vist, ainult et teises v6tmes...

P2rast natuke korraks netti, k2isin isegi pesemas nagu oma maa saunas, v6tad kannuga vett ja valad endale peale. Mis seal ikka! Ei toota dussikraan nooohh...
Hommikusoogiks 6nneks viis mind Krishna l2hedal asuvasse v2lisoogijagamiskohta niioelda, kus v2ike lett ja inimesed saavad syya osta, teed samuti k6rvalt juua, imehea oli!
Krishna tegi k6ik v2lja ka mulle ning siis ma pidin kohalike ilgeid pilke taluma ning nendega suhtlema, ise sellised maakad no et anna abiii...

Tehtud ma saingi ning koju tagasi, et m6elda edasisi plaane! Pakkus v2lja Krishna, et kas ma tahaksin midagi alkohoolset juua, m6tlesin et ikka noo, v6tame mingi viina mitme peale v6i siis 6lled vms ja olimegi juba teel alkoholi poe poole, neid siin eriti pole, ehk igast teisest poest 2ra unistagi alkoholi saada, vaid p2rast 15minutit teel olles 2kki j6uad p2rale. Seisime siis r66msalt alkoholi poe ees "English Wine Shop" poe nimeks ja kysib Krishna, et noh anna siis 25(ehk t2hendab 250RSi), ma m6tlesin, et mism6ttes????? Mina ei osta kyll oma raha eest, mida mul on mEgA V2He mingit alkoholi, ikka sooki ja et saaksin natuke m6nda vaatamisv22rsust n2ha jne... Tema sellepeale, et OK, l2hme siis minema! Draama algas! :)

Tagasi j6udnuna sain 6nneks ikka s6ita Krishnaga, mitte oma majutajaga, sest minu majutaja s6idab piippiippiip alla vajutatult, ehk kogu aeg on mingi r2me myra ja ilgelt ebameeldivalt viuksvauksvouks s6idab ka veel teine. Krishna rahulikult ja samas kiirelt ning ei torma igast yhest mooda r2meda pasunaga, vaid pigem rahulikult..

Temaga oli nagu taevalik s6ita, samal ajal CSiga p6rgulik(reaalselt ma KARTSIN!!!!, ta kihutas k6igist mooda, kui sai ning k6igile kurja pilguga vaatas, kes tee pealt eest ei tulnud!)

Krishnaga s6itsime siis linna, ma isegi ei tea miks... L2ksime mingi selle minu hosteri klientide juurde ja k2isime veel mitmes kohas motikaga. Ohh jaahhh..



L6puks Krishna ytles, et ta l2heb koju ja kui ma kysisin, et miks siis, vastas ta, et TAL POLE RAHA! :( No mism6ttes?! Egas ma inimesi raha p2rast ei kasuta, vaid ikka s6prus ja kultuuride vahetamine jnejnejne, aga vist ta oli tydinenud mulle v2lja tegemisest.(hiljem selgus aga, et ta olevat oma rahakoti kuskile kaotanud ja raha reaalselt polnudki!)



Ma ikka ytlesin, et 2ra mine jne, aga tema ikka punnis vastu ja p6rutas koju! Kuigi p2rast r22kis mulle Tarun, et Krishna olevat minuga raha p2rast. Segane v2rk yhes6naga!(tuli just meelde, et mind myydi maha reaalselt 60 euro eest, seal Delhis sellelt kutilt sellele Delhi turismityybile!)

Tarun tundus mulle siis juba imelikuna, et miks ta niimoodi OMA S6PRA taga r22gib, v2ga alatu ja vastik. S6prust peab hoidma ja oma s6pru peab kaitsma ning kui nad teevadki midagi valesti, siis nendega sellest suhtlema, mitte tagant r2medalt pl2kutama...


P2eval tuli ka isa tal koju, mind v2ga imelikult vaadates jnejnejne...

Kuigi s6bralik isa oliii..



6htul hilja j2lle netis ning kiirelt tuttu ka, et saaksin varakult alustada oma homset reisi, kus me MITTE EI MAHA MAGADA P2ikeset6usu Gangesel! :D

Panin 2ratuse kella neljaks, et saaksin pesta, joogat teha ning muid vajalikke tegevusi enne vahva p2eva algust... Ja magama ma j2ingi!



29.september



4.22 olin ma yleval selle peale, et mu 2ratus oli teist korda tirisenud, ehk ma siiski olin pannud 2ratuse 4.15 peale ning minu Tarun k2is v2ljas endal raadio k2es ja 6lal ning kuulas midagi ning ymises kaasa laulda p2ris k6va h22lega. See oli JUBE! Ma lihtsalt ei talunud seda yldse. Ajasin end ylesse ja kammisin korda ning v6imlesin 2ra ja olin juba kell 5 valmis, et juba l2ks valgeks, mis t2hendas, et p2ike varsti t6useb! Ja aeg venis ja venis, m6tlesin, et kuna ta pole yldse riideski, mis tal esimesel 6htul v2ljaminemiseks aega l2ks(ligi pool tundi), siis et ma v6tan arvuti ja olen seal niikaua, kirjutan blogi.

Ohh 6nnistust, nett l2ks 2ra p2rast 10minutit ning siis ma m6tlesin, et ahh l2hen v2lja vaatan niisama, mis toimub. Sellepeale sai ta kurjaks ning ytles, et mida ma seal passin, et tal paar minutit vaid l2heb aega, et pangu ma tema kott valmis. Aitasin meeleldi, et kiiremini saaksin paadiga s6itma minna, aga siis ta nagu v2ga ei lasknud mul pakkida, v6ttis aga kuskilt uusi asju v2lja ning ma olin j2lle lootuselt tyhja passinud.


Siiski kell 5.30 l2ksin ma v2lja, sest enam ei suutnud, tema l2ks alles siis pesema! MIDA TA OLI TEINUD 1,5h? MA EI SAA ARU!!! MA lihtsalt olin nii n2rvis, et oleks v6inud nutta!
Kuidas Ta v6is mulle nii teha, et mind siin niimoodi kinni hoida. Ma ei suutnud lihtsalt, selline tung tuli ise v6tta motikas ja minema kimada. OHH Kui n2rvi see mind ajas...



Seda s6ltuvust ma Indiasse kyll taga otsima ei tulnud, lihtsalt kohutav!!!
Kellegist s6ltuv, ohhh kuidas ma seda vihkasin(seda kaaaaa lausaaa).


Panime tuurid alla kell 5.55 ning p2ris kimasime j2lle, v2ljas oli juba valge. Lootsin, et p2ike ei t6use enne mind! JA MIS SIIS JUHTUS!!!!
Olime poolel teel linna ning 2kki n2gin, et p2ike sillerdab mulle vastu(see meeletult suur P2IKE, mida filmides vaid n2ed). SEE OLI TOHUTU!!!
Ma n2itasin talle p2ikese suunas n2puga, kui me motika seljas olime ning siis ta kysis vastu, et kas ma tahan pilti teha. MA TAHTSIN J6E PEAL OLLA! Koos p2ikesega ja sealt pilti teha, mitte kuskilt agulist.. Ma olin nii n2rvis juba, nyyd viskas kyll t2iega yle nooo...

Seej2rel l2ksime linnas yhele teisele CSi tyybile j2rgi, aga tuli v2lja, et teda ka polnud enam seal(ilmselgelt kell oli juba liiga palju! xD) ja mul oli juba suva, ehk mind enam ei huvitanud miski, olin lihtsalt niisama, teeme mis me teeme, mul kama2.


L2ksime j6e 22rde ja ta siis kiirustab ja jookseb, et mine nyyd paadile, n2ed nemad seal l2hevad. Ma nagu mism6ttes?! :D Kuskile ma ei l2he(m6ttes) ning ytlesin, et pole vaja ja tegin oma kohustuslikud 3 pilti 2ra. Niipalju siis paadiga s6idust...
Kell oli vb 6.25!

Ta siis mainis, et l2hme siis koju tagasi, hehe. Jeshh! Saan magada ja siis lahkun tema juurest, sest t6esti ei suuda enam temaga olla, suhelda ega midagi. P6geneksin 2ra lihtsalt...
L2ksime siis teed jooma, aga mina ei soovinud teed, sest olin solvunud ja tema kimus seal veel ning hakkas oma ajalehte lugema. Ta loeb nagu ma ei tea kes, arvan, et ta ei oska lihtsalt lugeda ning siis keerab lehti!!! Ning kuulab oma jaburast raadiost mingit ima.. T6esti imaaaa.....
Ahhhhhhhhhhhh...........

ja me passisime seal mingi 20minutit, mina siis k2isin edasi tagasi mooda t2navaid ja sirutasin jalgu ning vaatasin kohalike tegemisi ning uurisin ja puurisin ning nagu alati - k6ik pakkusid mulle transporti oma rikshawdega...

Liikusime sealt edasi ning mul juba valutasid p6lved kogu aeg sellest k6verast olekust ning sellest haigest s6iduvahendist, eriti just s6itjast. Ta kogu aeg pasundas, et jube noo.
Umbes, et "Laske mooda, hull tuleb!" V6i et "Mul on valge peal, laske l2bi!"
Haigeeeeeeeeee....

L2ksime siis j2rgmisse kohta, kus ta n2itas, et on mingi lahe tempel. No minul polnud kyll mingit tuju templit kylastada, veel maksta selle eest ning siis mingi naine vehib seal oma lapikesega ja lykkab vett igale poole, jalad ka saavad m2rjaks(ilma pl2tudeta sisenemine nagu ikka!)...

Aga siis ta l2ks kuskile nurga taha ning seal me seisime terve tund!!!!!!!!!!!!!!!!!!
Mina muudkui istusin tema motika peal ning tema tegi oma narkot ning t6mbles seal ringi.
Vahepeal tuli Krishna ka ja ajas temaga veel kaua juttu seal(ennne kui tund ootamist t2is sai) ning siis ma tegin ikka n2gusid ja ohkeid, et tahaks nagu 2ra minna, aga minu TARUNTARUNTARUN ei teinud asjast v2ljagi, temal kamaX noooo...

Ja ma siis vaatasin inimesi, j2lgisin k6igi hommikusi tegevusi nii edasi, seda oli p6nev teha...

Aga ma olin v2sinud ja tydinud ning tahtsin lihtsalt rahu ja vaikust, mitte olla mingi suure ristmiku yhes kyljes, kus k6ik mooda p6rutavad ning piibutavad ilgelt palju...
OHHHHHHHHHH


Ja nii aeg l2ks ja l2ks ja l2ks...


Ykshetk ta avastas, et kui minema pidime hakkama, et tema piimatynn on kadunud! No tore on! Mina kandsin seda reisi ajal, ei visanud kuskile v6ssa, ilmselt oli ise selle kuskile unustanud vms.
Hakkas siis n2rviliselt t6mblema ning otsima seda. Ytles, et l2hme toome selle kuskilt 2ra, kuhu selle ka unustasime! Okei, l2ksin peale siis!
Tee peal oli mul suht irw, aga v2lja ei n2idanud seda, kuigi ytlesin, et sorri ja vabandust jnejnejne ja siis ta ykshetk selle peale ytles: " Shut UP!" VOT NII, tuli 2ra, ta oli n2rvis!! Appi, see oli 6udne, sest siis ta s6itis veel hullemini ja mina ei tahtnud sattuda avarisse ega surma saada. Seee oli t6esti jube, ega enne ei teagi, et kes on n2rvihaige, kuigi ta oli kogu aeg n2rviline jne, aga kogenud juht paistis olevat, esimeste s6itude j2rel...

Ja siis me olime tagasi Seal templi juures, kus Krishna mu suurte abipalvete peale mind viis Taruni juurde ning ma oma asjad 5minutiga kokku loopisin ning kiiresti rolleri peale hyppasin. Ta ise ka vaatas iga mu pakkimishetke ja m6tles kindlasti : " Tubli poiss, p6gene jah, sest mu lapsuke on veidi hull!!!" :D


Kysisin Krishna mult veidike raha, no 100 RSi, aga ma ytlesin, et mul pole niipalju, lubas isegi tasuta oomaja sebida, kui ma talle mingi 200RSi viskan jne... Seepeale ma ytlesin, et noh 40Rsi saad, et osta bensiini ja l2hme! Olime sel hetkel Taruni maja ees! Kartsin, et kui Tarun siia satub, siis ta l2heb hulluks ja lootsin teda mitte tagasiteel kohata... AGA NII EI L2INUD!


Ma olin siis juba Krishna rolleri pealt maha tulnud, et ta saaks kiirelt bensiini ostu 2ra teha, ootasin kohalikega, kes tundusid NORMAALSED... Ja siis 2kki ilmus kuskilt v2lja Tarun oma suure pilguga, et kus TA ON! Appi! mA nii kartsin, et ollalal.. Samas mul oli turvad seal ju juures, kuigi tema ju kuulus advokaat(ostab k6ik 2ra ja siis mina kuskil t2naval leban), aga ysna viletsa kehaehitusega, ehk selline imek6hn r6ve mees! Ehk oleksin temast jagu saanud! :D

JA TA N2gigi mind.. Voila! Ja suunduski minu juurde, tuli l2hemale ning ytles, et tuleksin sealt kohalike pingi pealt pysti temaga r22kima! Haha! Ei tule ma midagi, saaksid mind rynnata!!! Kui olen ma istukil, siis on lihtsam mul ennast kaitsta ja talle vastu jalaga anda. K6ik oli juba planeeritud, aga oodatud looki ei tulnud, veel mitte... Ja sel hetkel ma m6tlesin, et oli vaja seda CSi siia, mida nad ootavad turistilt, kui mitte seda, et linna n2ha ja kohalikku kultuuri jnejnejne...

6nneks n2gin, et Krishna tuli ka v2lja kaugustest ja tuli sinna ning rahustas maha Taruni, tema selline : Rahu ja PEACE ja k6ik saab korda ja ostan uue "milk bucket!!!" LOL! Asi polnud selles piimakorvis, vaid hoopis seal olevas narkos, narkomaan ju ohtlik. Sain just sel hetkel asjale pihta, miks ta niiiiiiiiiii N2RVILISELT SEDA TAGA AJAB...

Ytlesin Krishnale, et l2hme, aga tema oli juba Taruniga vestlusesse astunud ja Tarun l6puks p2rast pikka lalalalal hindu keelt lausa palus k2ed koos Krishnat, et ta mind 2ra ei viiks! Sain sellest aru kyll! Ise ei vaadanudki mind! Ja siis p6rutasid nad minema YHE rolleriga Taruni poole, et ma jumala eest Krishna selga ei roniks... hahahahaha

T2iega haigeeeeeeeee.....

6nneks viimasel hetkel taipasin oma bensuraha tagasi kysida ja Krishna juba peaaegu minema asudes(Tarun vedamas ja kihutamas juhina), sain ma raha tagasi, jeshh!!


M6tlesin, et ootan natuke ja sean plaane, et mis edasi teha... :D


Eks ma siis ootasin natuke ning tuli Tarun tagasi ja ytles, et ma mingu siit mingi asja peale ning head aega! T2iega ylbelt ja t2iesti yksk6ikselt! Ohh, see pilt j22b kauaks meelde, tylgastav lausa...

Panin siis sammud kuskile mingisse TukTuki, mis siis v2ike kolmerattaline automoodustis, mis m2ngib v2ikest bussi, et v6tab 5Rsi eest inimesi peale ja viib yhest t2navaotsast teise(pikad t2navad seal! xD). Tavaliselt nii, et m6ni mees on lihtsalt poole kanniga autos ja teisega v2ljas, sest lihtsalt ei mahu noo. Tahaistmele ka mingi 3 inimest(yldiselt naised, sh turistid). Seej2rel kui t2nav l2bi, m6tlesin ma, et nyyd ma olen oma hotelli juures, aga v6ta n2pust, ma alles vanalinna alguses ning kuskil jala ligi 4km, ehk ligi 1h oleks k6ndimist! :)

K6ik pakkusid mulle s6itu ja tahtsid minult megalt raha, ligi 100-120 RSi ja k6igile, kes mulle tegid sellise pakkumise, ma lihtsalt lahkusin Namasted oeldes vaid!!!
V2ljas oli mega palav ning umbne ja 6hku polnud ning selline halb emotsioon oli sees, et v6isin olla kohati nagu ebameeldiv ka nende kauplemistraditsiooni juures....

K6ndisin ja erinevad TukTuki mehed pakkusid mulle s6itu, mina aga oma allesoleva 35Rsi eest n6us vaid s6itma! :D Ilmselgelt kohalike hind umbes! Ja siis l6puks p2rast 10min palavust oligi ta n6us! Ja ma saingi r66msalt s6ita oma hotelli l2hedale! Aga see oli veel kaugel minu asukohast. Ysna pea leidsin ma abistava inimese, kes mind otse hotelli 2ra viis..


K6ndimine oli pikk ning l2bi meeletult kitsaste t2navate, v2ga kitsad...


J6udsingi l6puks hotelli ja sain oma ruumi, v2ga kena ning vaid 100 RSi oo eest, WC-duss eraldi... Ja see minu tyyp tootaski seal, m2rkasin seda hiljem! :)
Mina aga sain oma voodisse ning lihtsalt MAGASIN seal m6nuga koheee.. M6nugaa... 3h lihtsalt..
P2rast t6usin ja pakkisin oma asjad lahti, k2isin maksin 2ra ka teise 2rve, ehk v6tsin teise oo ka lisaks ning dussi alt l2bi k2inuna l2ksin oma salliga(ainult) roof-top restauranti vaadet imetlema. Mul oli sall ymber voo, sest mul r2tikut veel pole(xD)....

Ja siis mingid tsikid itsitavad seal, ei teinud v2ga v2ljagi ning kui tuul oli kuivaks mu kuivatanud panin riidesse ja lippasin Varanasit avastama!

JA NIIIIIIIIPALJUDDDDDDDDDDDD tulid mulle kogu aeg narkot pakkuma. PS: Nende oma on kindlasti k6ige kvaliteetsem! Nad ei tegutse siin piirkonnas, vaid oma piirkonnas kohalikega ja nemad tunnevad kvaliteeti! MIDA IGANES! Mina ei osta midagi, kuigi lahkelt r22kisin juttu kyll nendega...

L2ksin mooda Gangese j6ge, mida pole VEEL v6imalik t2ielikult l2bida j6ekallast mooda!!!
Vahepeal n2gin oma vahvaid neidusid, kes mu yle itsitasid, kuskil templis(mida on siin iga nurga peal!!! REAALSELT) ja me tegime kiire 15m kauguse tutvuse, et kust me oleme ja nii edasi...

K6ndisin ligi 2h ja avastasin linna, meeletult vahva. Leidsin kohalike soogikoha, kus sain 15Rsi eest suure prae soogiks, n2mmi!!! :D Ilgelt odav! Ligi 4kr vms! Tavaliselt alla 1euro naljalt ei saa... Pildid on juba yleval ka, et kus k2isin ja mis parimad neist on...

6htu kujunes aga mega vahvaks syndmuseks meie katuserestoranis, sest kui ma tulin tagasi hotelli, kuskil 6htul, et need samad tsikid on seal all lobby-s, ajasime natuke juttu ja lubasime kohtuda katusel. Ja siis me seda ka tegime! :)

K6igepealt ajasime juttu ning niisama s6ime, siis tuli yks tyyp ja suhtlesime temaga, ma algul ei saanud nagu v2ga palju r22kida, sest ei osanud ja siis sain aru! Mulle hakkas m6juma kohalik meditsiin, ehk ma olin tarvitanud yhe bongiga Special Lassi(jogurtimix v2ikese kogusega lubatud narkoga), oli see linn ju Siva linn, ehk jumala auks on lubatud narkooo..
N2gin p2eval isegi poodi, kus nad myyvad AMETLIKULT(goverment shop) narkot! Et panna siis turistidele lassi sisse v6i osta kaasa kypsiste n2ol. Mina kaasa ei soovinud v6tta midagi!!! :D


Ja 6htu aina veeres p6nevamaks, sest nad t6id v2lja ka oma vahva kaamera, mis k6ik j22dvustas. Selline s6prade kingitus, mis neile enne 2raminekut tehti, et nad k6ik parimad lood video j22dvustaksid ja siis netti ylesse paneksid! :D Ehk varsti saan ka mina oma loo k2tte! Lalalalaaa :D Meil oli lihtsalt nii naljakas, sest meil oli see tyyp seal, kes pages varsti juba minekut, kuna sai aru, et me lihtsalt itsitasime iga asja peale ning ma ei suutnud vahepeal oma naeru talitseda ja lihtsalt pahvatasin, sest kogu see asi tundus nii naljakas. Otsisin ma ju LP-st oma infot Nepaali piiriyletuse kohta ning vaatasin raamatut mingi tund, vahepeal lihtsalt vahtisin seda suvaliselt. Hahaha :D oli see alles vaimukas...

Leppisime kokku, et me homme siiski paadirallit ei tee ja magame v2lja...


Kuidas Saab yks p2ev olla nii kirju? Ma tean vastust! SEST SEE ON INDIA!!! SEE ON LIHTSALT MEELETULT MITMEKESINE JA VAPUSTAV! IGAS M^TTES!!!!!!!!!! :D
ARmastan seda maad....


Magasin v2ga h2sti, v2ga kaua...


30.september

Hommik oli suhteliselt m6nus, kuigi v2simus oli suur, just selle p6neva lassi t6ttu...
K6ik hommikused riitused sai tehtud ning siis uuesti natuke linna peale avastama ning seekord l2ksin siis uurima, et mis hinnad paadirallil ka on.

J6udsin ekseldes(just seda, sest see on v2ga ebaarusaadav tee minu hotellist peat2navale) PeaGhatini, ehk kus ligi 100 paati ootamas turiste ning yks vanake tuli mulle k2e ja peamassaazi pakkuma. Ytlesin, et noh Okei, teeme 2ra, vaid 10RSi 7min eest! :) P2ris hea diil, missugune, eksole!!!


Aga l6petasin oma massaazi t2ispika massaaziga ligi 35minutit, sest see esimesed 7min oli nii hea, et ma KOGEMATTA lihtsalt l2ksin asjaga kaasa ning ta juba j2rgmiste lihaste juures, siis m6tlesin, et noh mis seal ikka rohkem maksab kogu asi! KUI AGA hakkasin ma l6petama, siis ta ytles, et 250RSi on t2ispikk massaaz. MA OLIN SHOKIS! Misasja ma ennast seganud olen! Ei tahtnud p2ris 2rrituda ka, vana mees teine ning v2ga pyhalikult riides jne... Eks sellega ta oma raha teenigi, p2ris hea nipp, eksole...

Aga OK, maksin talle l6puks siiski 200, sest ytlesin, et olen vaene turist ning student jnejnejne.. Eks ta natuke solvunud oli, aga leppis ka selle summaga, vot nii! :)

Ja mul oli p2ris hea, ainult yks koht natuke valutas, ilmselt pingutas yle v6i siis ei teinud l6puni, aga muidu v2ga hea, lihased olid nii m6nusad nyyd ja normaalne nooo...

Ekslesin kodu poole kuniks mingi tyyp tuli r22kima ja tundus nii normaalne, ei myynud midagi ega tahtnud raha ja ytles, et mulle raha ei pea andma, aga mis siis j2rgnes sellele!!! AHHHH!!!
Ta viis mind Maha(mingi algus selline) Ghati juurde, kus nad p6letavad inimesi(ohh see on pikk lugu, et miks ja kuidas ja millal ja kes jnejnejne, neile on k6ik selge). :)
Seal mees hakkas r22kima, kes pidi olema niioelda see suurep2rane p6letaja, et kuidas asjad k2ivad ning r22kis mulle ligi 20minutit! V2ga p6nev! Esitas vahepeal isegi kysimusi mulle, et mind jutus hoida! Hehe!!!
Mis sai aga edasi oli see, et ta ytles, et mingid jaapanlased on toetanud seda KARMA NIMEL ligi mitmetuhandete dollaritega jnejnejne ja kes veel k6ik toetavad ja turistid k2ivad ja ostavad puid, sest vaesed ei saa endale lubada 1kg puud, mis maksab mingi 150RSi v6i 300Rsi(t2pselt ei m2letagi!!) ning jutt l2ks raha peale.

Mingi naine pidi mulle veel 6nnistuse andma, kes kohe seal k6rval oli ning sain 6nnistuse, p2rast oma nime ja siis kysiti minult raha. Kui v6tsin oma peenraha v2lja, 20RSi, siis see naine ei v6tnud seda vastu ja vaatas minu giidile otsa, et : "kas nagu rohkem ei tulegi v?". Siis giid nagu r22kis j2lle, et tavaliselt antakse ikka v2hemalt 1000RSi vms ja et 1kg on niipalju ja niipalju jnejnejne, aga siis ta mainis mulle, et andku aga juurde, et eurod sobivad ka. N2itasin talle, et mul pole rohkem ja andsin talle 160RSi, rahakotis veel 200Rsi ja ytlesin, et tahad kogu mu rahakotti, v6ta! Andsin talle v6imaluse minu rahakott omastada! :D Ta ei tahtnud ja siis ytles ta, et kindlasti on veel raha. MA, ET MISM^TTES AHHHHHHHHH??? LIHtsalt niimoodi lunite raha! Minge teie ka sinna KOHTA!!!!


Tegin s22red hotelli...


Natuke s2ttisin oma asju ning l2ksin ylesse sooma ning postkaarte kirjutama. Hakkasime siis r22kima yhe kutiga juttu, kes Hollandist ning mingi tippjalgpallur(ei kysinud t2psemalt, 2kki saan ameerika paari kaudu nende info!). Seej2rel l2ksingi nende lauda istuma, vahepeal pildistasin ka kaunist p2ikeseloojangut! :)
Istusime ning ma pidin j2lle tellima selle Special Lassi, sest mul kohe jutt ei jooksnud yldse, nemad kogu aeg omavahel r22kisid ja mina niisama chillisin. Ja siis ma j6in selle k2bedalt 2ra, ilma mingite m6judeta ja ykshetk hakkas m6juma.. Hehe! Ylim6nus...
Soovitasin ka ameerika paarile seda sama, tegidki ja tellisidki!
Ja nii me istusime p2rast kolmekesi, sest hollandlane l2ks mingitele sakslastele kuskile vastu, kes 2ra eksisid ja mingi ninapidi veeti taksojuhi poolt, ehk ta oligi kadunud 6igel ajal. Muidu r22gi kolme lolliga juttu, ise oled hollandist ning pole KUNAGI narkot teinud(ytles, et see on nagu selline legaalne v2rk ja polegi vaja)...
Ja ameeriklassed tellisid veel yhed Lassid, et paremini m6juks! Nemad kyll tarvitavad oma kodus ka narkot, seega vajavad seda aina rohkem ju annuselt... Ja ykshetk avastasin, et r22ksime Lizard-itest, et kui suured need on jnejnejne, ehk me olime suht purjus.. Hehe...
Ja siis n2gin ma oma p2ris m6nusaid ameeriklasi, kes r22kisid, et nad vaid korra t2na v2lja said, m6lemal jumala paha olla. Hehe, minul polnud midagi hommikul, yks neist oli aga oksendanud jne paha olnud. Nemad ei v6ta t2na meiega, sest nad homme paadiga s6itma(mina ju kaaaaa!!!) ning l6unal edasi Varanasist reisimaa...

Ja me s6ime nagu mitu korda, sest nii hea oli syya ja isu oli ju mega suur, kui Sa oled natuke tarvitanud. Lausa mega hea!!!


6htu kujunes l6busaks ja huvitavaks ning me sobisime h2sti...


Ja p2rast kui paar oli magama minemas, siis ma l2ksin netti ja sain seal vaid tunnike olla, sest ei viitsinud lihtsalt megalt raha raisata, maksis see p2ris palju, 40Rsi, 1h internetti..


J2llegi j2in ma rahulikult magamaaa...


1.oktoober
Hommikul olin kell 5.15 esimesena Lobby-s, et paadiga s6itma minna ning p2ikeset6usu nautida ning inimeste hommikusi tegevusi k6rvalt vaadata. See oli nagu mega p6nev, mis me tegime ning osad pildid on veel tulemas, kuid osad juba FB-s ka yleval. Kaunis oli p2ikeset6us ning hea on s6ita hommikul, sest siis pole p2ike veel p6letav ja on hea vara kohe asjad 2ra teha...


See oli t6esti kaunis ning ma l6puks sain tehtud asja, mida ma olin niikaua oodanud... JEEE!!! Tubli Laigu!

Paadiga s6ites taheti meid ikka lubatud kahe tunnise s6idu eest varem tagasi viia, kuid ameeriklannad olid suhteliselt sirgeselgsed ning ytlesid, et j6uame veel sinna suunas ka s6itaa ja alles hiljem tagasi.. hehe! Teised kaks ameeriklast(see paar), olid ikka veel laksu all! :)

P2rast paati kiirustasime tagasi hotelli ning sain infot, et hommikul ei l2hegi bussi Varanasist Nepaali piirini ning siis pidin 6htuni ootama! Saatsin ameeriklannad 2ra ning lubasime kohtuda L6una-Indias! Eks varsti ole n2ha! :D Nad olid ikka v2ga m6nusad inimesed... Sai nagu v2ga vabalt suhelda, kuigi neil kutid olemas, M6LEMAL!!! Kutsusid mind endaga veel BodyGajasse, kus k6ige suuremaid budismitempleid asub, aga ma pidin Nepaali minema(hiljema avastasin, et oleks pidanud hoopis nendega chillima veidike, sest Nepaalis mind kyll midagi ei OODANUD, kuid siiski saatus juhib minu r2nnakuid ja k6ik l2heb alati nii nagu minema PEAB)...


P2rast hommikusooki tudusin veidike ning vahetasime ka ameerika paariga kontakte(kuigi nemad pole mind veel FB-i lisanud, weird)...

Kell 12 viisin oma suure koti pakiruumi, kui v2lja regasin ennast. 6nneks siin ei pidanud T2PSELT kell 12 seda tegema, nagu Agras...

L2ksin natuke v2lja, et postmarke osta ning p6rkusin ameerika tibide giidiga, kes raha neilt kyll ei v6tnud, aga linna ja muud n2itas. Ning siis Ta viis mind enda juurde, pakkus mega head teed ning tahtis mulle tema vend myya v2ga 2gedaid asju, igast meditsiini, mis nendest pulbritest teha saab. Aga ma ei v6tnud vedu ja varsti olimegi juba l2inud tema kodust postkontori poole.


Ma maksin ligi 6eurot postmarkide eest! TOHUTU! :)
Aga egas ma igap2ev on kallitele s6pradele(valitutele! :)) postkaarte ei saada! xD

J2tkasime oma teekond siiditehase poole ning mul polnud v2ga palju tahtmist oma viimaseid minuteid mooda hullumeelset India liiklust liigelda...
Siiditehases oli nii p6nev n2ha, kuidas nad k6ike seda teevad. See on hull systeem ja ilma piltideta on v6imatu kirjeldada! Kes huvi tunneb t2psemalt, kirjutage! :)

K6ik oli super, kuniks mind viidi ruumi, kus mulle taheti salle jms p2he m22rida yhe tyybi poolt. Isegi n2itas mulle paari ostja t2nukirjasid tema albumisse, eestlase kirjutatud isegi yks! :) Kiitis kyll k6vasti, aga ma ei ostnud j2llegi, sest polnud raha kulutada ning ruumi samuti pole v2ga seljakotis...

Kimasime kiirelt hotelli tagasi, et kott v6tta, postkaardid kirjutada, midagi syya veel ning teele asuda... Ta veel palus mul k6ikidele reisis6pradele teda soovitada, no vb t6esti! :)


L2ksin siis ylesse katusele postkaarte kirjutama, sest mul ju nii v2he aega Indias olla, et neid 2ra saata, ostsin ju kalli hinna eest postmargid ning k6ik ootavad ju alati sisimas kauneid postkaarte...

Sain kenasti bussi peale(mind aidati ja juhatati, sest buss ei oodanud oma platvormi all, vaid kuskil kaugel nurgas, hehe) ning olin yks viimaseid, kes koha sai. Proovisin kyll oma k6rval hoida yhte vaba kohta, paigutades oma suurt kotti sinna, kuid l6puks tuli ikka mingi tyyp sinna(paar tyypi olid isegi lahkunud j2rgmist bussi ootama)...

Sain endale kohe s6pru Nepaallaste hulgast, kes samuti bussiga piiripunkti tulid, et siis see l6dvalt yletada ja j2rgmise bussiga oma koju liikuda. Neil nimelt mingeid piiranguid pole piiriyletamises..
Buss tegi palju peatusi ning sai endale syya osta, kuigi ma s6in oma s6prade sooki p2ris tihti ning me jagasime kaa... Tore vahva s6it oli, magasime ning siis j2lle ma m6tlesin elule ja k6ikidele asjadele, mida tahaks lihtsalt kirja panna varsti! Praegu liigselt hoogne jooksmine(pigem maximum k6ige kogemine ja inimestega suhtlemine ja action 24/7) kogu aeg, et peab lausa aja maha v6tma nagu seda Delhiski tegin kohe alguses!!!


Ma t6esti nautisin 10h auklikku bussis6itu, sest Indias on t6esti k6ige m6tekam v6tta rong, sest bussid on alati valmis s6itma(ilma hilinemiseta, mis m6nikord rongis6itjat v6ib h2irida), aga auklikud on teed lihtsalt ja vahepeal hyppad s6na otses m6ttes lakke! Minule meeldis s6ita, vb sellep2rast, et tead, et liigud kuskile j2rgmisse kaunisse ja v2gevasse kohta...


Ja me olimegi hommikuks piiripunktis, kus ma pikal sammul hakkasin p2ris piiri 22rde astuma, et ennast Indiast v2lja registreerida ning Nepaali minna! :)

Praegu tagasi moelda, siis ma ARMASTASIN VARANASIT ja sealt ilmselt saingi ma oma reaalse India pisiku, sest see linn oli t6esti midagi vapustavat, kuhu tahaksin alati tagasi minna, midagi meeletult m6nusat, mida kirjeldasin ka blogis ysna p6gusalt...
(kuigi see kogemus on ka v22rt, et ma hullu kyysi sattusin!!)

Peatselt suur Matkaline,

Laigu. :)