September on alanud - 11.päeva minu reisi alguseni...

Tere vahvad lugejad!

Ma hindan teid, sest ühelt poolt on blogi kirjutamine minu enda jaoks(mälestus), teiselt poolt elamuse pakkumine teile, oma kirjaniku vaimu arendamine.

Kui teile tekib probleeme lugeda minu reisiblogi selle emotsiooni tõttu, mis kirjapildist välja paiskub, siis oodake ära minu raamat. Tõotab tulla hulganisti emotsioonivaesem...

Reegleid ma veel ei kirjuta, sest ma ei tea neid ega väga tahagi neid.
Küll aga tulevad mingid reeglid, mida minu lugejad peavad meeles pidama, mida minu reisist huvitatud inimesed teadma peaksid(nt kui ma saadan inglise keele teksti, et kandke mulle raha või inglise keeles, et olen vangis, saatke raha, SIIS TE SEDA JU EI TEE).

Minu reis on idee, mis sündis 2.a. tagasi, minu tollase parima sõbraga, kellega maailmarännu mõtte endale pähe võtsime. Mina olin vaimustuses, kuid tema vist väga mitte. Varsti oli ideest saanud minu oma kullakallis, mis ka suuresti muutus. Varasemalt oli plaan minna suve hakul Soome kaudu Norrasse ja sealt tulla Saksamaale ja siis käia pool Euroopat läbi, sealt edasi Türki ja Türgist kas lennukiga või mingi muu ollusega sügise lõpus Indiasse. Jätkuks reisimine India naabruses ning tagasi juba mais.

Nüüd on minul kavatsus aga reisida mitte maailma nägemiseks, turismi tehes, vaid just enda sisemuse, enda olemuse jaoks. Usun, et paljud teist ei tea veelgi, kelleks nad saada tahavad ja mida edasi elus teha, kuigi peaksid seda teadma, nt kui valivad endale ülikoolis eriala.
Miks me ei tea?
See on juba laiem küsimus, aga lühidalt öeldes - meil pole aega ja õiget keskkonda selle väljamõtlemiseks.

Kindlasti on reis enda sisemusse minu jaoks midagi erakordset ja ühtlasi vajalikku. Ma ei leia, et seda peaks ja saaks teha vaid Indias või kaugel Eestist, aga ma tunnen, et just eemalviibimine ja Eesti ühiskonnast eraldumine on minu arengut oluliselt soodustav.

Ja mis viimasel ajal on tekkinud, tüdimus neist inimestest siin ümber - kes ainult jebivad ringi, aga tulemust pole(sest eesmärki pole, seega pole ka teekonda-progressi-arengut); kes ainult töötaks, aga elu(hetke) ei naudiks; kes ainult elaks niisama, mitte ei muudaks eluolu paremaks; kes ainult negatiivselt elaks, mitte positiivselt ; kes kunagi ei täna enda ümberolevaid tublisid inimesi.

Homme on tähtis päev - ma lähen Soome ja teen endale India viisa, mille küll alles järgmise nädala lõpus kätte saan, kuid siiski. :) Olen õnnelik!

Nautige elu ja nautige iseennast!
Järgmiste postitusteni!

Teie,

Reisifanatt Laigu :)